Aastasisukord 2020

• Toimetuselt

  • Mark Gortfelder ja Allan Puur. Tuna artiklipreemia 2019 (sisekaanel)

  • Katkust koroonani (sisekaanel)

  • Ajalugu ruumis (sisekaanel)

• Essee

  • Eesti arhiivinduse arengufaasid (lk 2–7)

    Priit Pirsko

  • Ratsanik tuhkrul hobusel. Märkmeid ja mõtteid katkust ammumuistsel ajal (lk 2–9)

    Jüri Kivimäe

  • Katkust (lk 2–7)

    Meelis Friedenthal

  • Lahkumine ja tagasitulek (lk 2–6)

    Janika Kronberg

• Käsitlused

  • Abhaasia eestlaste kodakondsusküsimused Tartu rahulepingu, Moskva rahulepingu ja erinevate kodakondsusseaduste pingeväljas (lk 28–49)

    Aivar Jürgenson

  • Eestimaa Kommunistliku Partei liikmeskond 1940–1941: allikad ja mehaanika (lk 60–71)

    Hiljar Tammela, Olev Liivik

  • Kuidas lugeda Tallinna Taani-aegseid dokumente ehk veel kord Lübecki õigusest (lk 8–21)

    Tiina Kala

  • Rahvusarhiiv kui riigiasutus (lk 50–59)

    Liivi Uuet

  • Tartu rahukõneluste lõpp- ja järelvaatus (veebruar–märts 1920) (lk 22–27)

    Ago Pajur

  • U-2 luurelennud okupeeritud Eesti territooriumi kohal (lk 72–78)

    Ivo Juurvee

  • Arno Rafael Cederberg ja Eesti Vabariigi arhiivinduse algus (lk 26–46)

    Mihkel Truman

  • Segaperede järglaste rahvuse dokumenteerimisest 1941. aasta järelümberasujate andmete põhjal (lk 47–58)

    Triin Tark

  • Talurahva suremuse põhjused Eesti- ja Liivimaal Suure näljahäda ajal (1696–1697) (lk 10–25)

    Marten Seppel

  • Äri ja vagadus: Lutke van Minden ja tema pärandiloend (lk 17–27)

    Anu Mänd

  • „Kadakasaksluse“ mõiste sõdadevahelise Eesti avalikus arvamuses (lk 28–39)

    Triin Tark, Olev Liivik

  • Kahe rinde vaheajal. Eesti rahvastiku registreerimistest ja arengutest 1942. ja 1943. aastal (lk 40–52)

    Margus Maiste

  • Katku seljatamine kakskümmend viis aastakümmet tagasi (lk 8–16)

    Mati Laur

  • Omandiõiguslike teatiste ajastu Eesti Ajalooarhiivis 1989–1996 (lk 70–88)

    Kalev Jaago, Margit Kõiv

  • Veerand sajandit infotehnoloogiat Rahvusarhiivis (lk 53–69)

    Lauri Leht

  • Arhivaalide säilitamine Rahvusarhiivis läbi sajandi. I (lk 60–81)

    Jaan Lehtaru

  • Arno Rafael Cederberg ja Eesti arhiivinduse areng 1922–1928 (lk 40–59)

    Mihkel Truman

  • Filmiarhiiv Eestis. Ajalugu ruumis (lk 82–98)

    Eva Näripea

  • Jesuiidipreester ida ja lääne vahel. 130 aastat Eduard Profittlichi sünnist (lk 27–39)

    Piret Lotman

  • Riigivanem, president ja vabade rahvaste sõprusavaldus. 90 aastat Eesti ja Poola vastastikustest riigivisiitidest (lk 7–26)

    Silver Loit

• Dokument ja kommentaar

  • 1942. aastal Nõukogude Liidu tagalas kogutud mälestused-tunnistused ajalooallikana (lk 79–98)

    Peeter Kaasik

  • „… töötavad taludes ja varjavad oma tegelikku palgatöö vahekorda peremeestega“. Sulased Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis (lk 99–105)

    Tiit Noormets

  • Eesti mahavaikitud batalistika (lk 77–101)

    Valdur Ohmann

  • Kirjanikud Nõukogude tagalas. August Jakobsoni kirju Nikolai Karotammele aastatest 1941–1942 (lk 102–117)

    Tõnu Tannberg

  • Maksim Litvinov & William Tomingas (lk 59–76)

    Ago Pajur

  • Sissepiiramise interventsioon. Eesti osa ROVS-i sõjaplaanides Bahmetevi arhiivi dokumentide põhjal (lk 89–100)

    Igor Kopõtin

  • Venelased ja sakslane sõjaeelses Kaitseliidu Lääne malevas (lk 101–109)

    Mati Mandel

  • „Nestori jooginõu“: kirjaoskus, sümpoosion, erootika ja eepika Vahemerel 8. sajandil eKr. (lk 99–109)

    Mait Kõiv

• Fotonurk

  • Eesti riiklik arhiivindus 100 (lk 106–115)

    Ivi Tomingas

  • Kas tunned maad — Viljandi ja selle ümbrus (lk 118–127)

    Ivi Tomingas

  • Katkust koroonani (110–119)

    Ivi Tomingas

  • Arhiivihooned kui ajaloo- ja kultuuripärandi säilivuse tagajad (lk 110–118)

    Ivi Tomingas

• Filosoofia

  • Indogermaanlus, soomeugrilus ja keelerelativism: Friedrich Nietzschest Uku Masinguni ja kaugemale (lk 116–127)

    Jaanus Sooväli

  • „Kātyāyanasūtra“: Nāgārjuna filosoofiatraktaatide ainsa allikaviite leidmisest Uiguurias (lk 128–132)

    Mait Raun

• Kultuuriloolisest arhiivist

  • Kirjad Vaevamägede mailt. Karl Irdti kirjad Voldemar Irdtile 1916–1918 (lk 133–149)

    Tiina Saluvere

  • Vaba mõtte ja võrdväärsuse tee: sissevaade Lui Oleski ja Minni Kurs-Oleski kirjavahetusse (lk 128–139)

    Tiina Ann Kirss

  • Valgete ööde peegeldus. Ivar Ivaski ja Bernard Kangro dialoog kirjades (lk 120–139)

    Maarja Hollo

  • „… kes luulehaigust põeb, see vajab luulet ja loomisvõimalusi…“ Saateks Barbaruse kirjadele Semperile (1941–1946) (lk 119–125)

    Tiina Saluvere

  • Valik Johannes Vares-Barbaruse kirju Johannes Semperile aastaist 1941–1946 (lk 126–139)

    Tiina Saluvere

• Arvustused

  • Sergei Stadnikovi teaduspärand (lk 150–151)

    Vladimir Sazonov

  • Tallinna ajalugu — tehtud! Sissevaade kolmandasse köitesse (lk 140–141)

    Mati Laur

  • Alma mater'i mõttest (lk 144–147)

    Jüri Engelbrecht

  • Inimeste ja aja lugu. Lätimaalased Soomes (lk 147–150)

    Lembit Vaba

  • „Kommunistide poolt hävitatud rahvuslik suurraamat jälle aukohal“ (lk 140–143)

    Peep Pillak

  • Jaan Tõnisson ja Artur Sirk: ristumised, paralleelid ja eri trajektoorid (lk 140–146)

    Jaak Valge

• Varia

  • Konverents baltisakslaste ümberasumisest (lk 152–154)

    Olev Liivik

  • Endel Kukk — in memoriam

    Peep Pillak

  • Rahvusarhiiv kui riigiasutus. Teistmoodi vaatenurk ehk mõned täiendused Liivi Uueti samanimelisele artiklile Tunas 2020, nr. 1 (lk 142–151)

    Birgit Kibal

  • Wilhelm Lenz — in memoriam

    Peep Pillak

  • Eesti ja eestlased Karjala Evangeelse Luterliku Kiriku ajaloos (lk 151–154)

    Svetlana Jalovitsõna

  • Kahekümne viiendat korda välja antud ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Epi Tohvri monograafia (lk 147–151)

    Priit Raudkivi, Aigi Rahi-Tamm, Marten Seppel, Kaarel Vanamölder