Ava otsing

Autorile

Tuna autori meelespea

  • Tuna võtab kaastöid vastu meiliaadressil helen.rohtmets-aasa@ra.ee.
    Teadusliku põhiartikli soovituslik maht on 40 000–50 000 tähemärki (koos tühikutega).
  • Artiklile peab olema lisatud lühike ingliskeelne resümee (u 3000 tähemärki), mis tutvustab artikli eesmärki ja peamisi tulemusi.
  • Artikliga koos avaldatakse autori kohta andmed: nimi, sünniaasta, teaduskraad, ametikoht või tegevusvaldkond, töökoha aadress ja e-posti aadress.
  • Põhiartiklid on eelretsenseeritavad.
  • Artikli viited peavad olema vormistatud lehekülje alla (footnote), mitte järelviidetena (endnote). Arhiiviviitel peab olema dokumendi nimi ja daatum, ka veebiviitele lisatakse daatum.

VIITAMISJUHEND

Arhiiviviide 

RA, ERA.1.9.415, l. 23, Politsei Peavalitsuse ülem Narva karantiini ülemale, 10.10.1919.
RA, ERA.15.2.101, l. 23, Asutava Kogu protokoll nr 102, 3.02.1920.

Svenska Riksarkivet (SRA), Livonica II: 66, riigikantsler A. Oxenstierna kiri kuninganna Kristiinale, 26.05.1644.

Geheimes Staatsarchiv Preußischer Kulturbesitz (GStA), XX. Hauptabteilung (XX. HA), Ordensbriefarchiv (OBA), nr 24316, Kursi komtuuri Hermann Ovelackeri kiri Saksa ordu kõrgmeistrile, 8.11.1520.
GStA, XX. HA, OBA, nr 24316.

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti kultuurilooline arhiiv (EKLA), f 356, m 54: 14, l. 18, Gert Helbemäe Valev Uibopuule, 16.12.1946.
EKM EKLA, f 356, m 54: 14, l. 31, Gert Helbemäe Valev Uibopuule, 17.02.1947. 

NB! Kui arhiividokumendi nimetus on artikli põhitekstis välja toodud, ei ole vaja seda joone all korrata.

Monograafia

V. Berendsen, M. Maiste. Esimene ülevenemaaline rahvaloendus Tartus 28. jaanuaril 1897. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 59.
V. Berendsen, M. Maiste. Esimene ülevenemaaline rahvaloendus, lk 190.
Samas, lk 191.

Monograafia sarjas

V. Helk. Stambogsskikken i det danske monarki indtill 1800 med en fortegnelse over danske, norske, islandske og slesvig-holstenske stambøger samt udlædinges stambøger med indførsler fra ophold i det danske monarki. (Odense University Studies in history and social sciences 237.) Odense: Odense Universitetsforlag, 2001, lk 274.
V. Helk. Stambogsskikken, lk 260.

Artikkel ajakirjas

P. Kaasik. Hävituspataljonidest Eestis 1941. aasta sõjasuvel. – Ajalooline Ajakiri 2019, 1 (167), lk 3–36.
P.
Kaasik. Hävituspataljonidest, lk 29.

D. Chakrabarty. The Climate of History: Four Theses. – Critical Inquiry 2009, 35 (2), lk 197–222. Eesti keeles: D. Chakrabarty. Ajaloo kliima: neli teesi. Tlk. T. Pakk. Tuna 2022, 4, lk 114–128.
D. Chakrabarty. The Climate of History, lk 200.

Allikapublikatsioon

Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten, 2: 1301–1367. Hrsg. von F. G. von Bunge. Reval: Kluge und Ströhm, 1855.

Artikkel kogumikus

M. Laur. Läänemereprovintside autonoomia erijooned 18. sajandil. – Soome ja Eesti riikluse juured: 1809. aasta tähendus. Koost. T. Rosenberg, K. Tarkiainen. Tartu: Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Õpetatud Eesti Selts, 2010, lk 89–96.
M. Laur. Läänemereprovintside autonoomia erijooned, lk 92.

T. Reimo. Das Druck- und Verlagswesen in Reval in der zweiten Hälfte des 18. Jahrhunderts. – Kulturgeschichte der baltischen Länder in der Frühen Neuzeit. Mit einem Ausblick in die Moderne. Hrsg. von K. Garber, M. Klöker. Frühe Neuzeit, 87. Tübingen: Niemeyer, 2003, lk 59–81.
T. Reimo. Das Druck- und Verlagswesen in Reval, lk 71.

M. Tamm, L. Olivier. Introduction: Rethinking Historical Time. – Rethinking Historical Time: New Approaches to Presentism. Ed. by M. Tamm, L. Olivier. London: Bloomsbury, 2019, lk 1–20.
M. Tamm, L. Olivier. Introduction: Rethinking Historical Time, lk 9.

Viide teatmeteosele või entsüklopeediale

Paunküla veehoidla. – Eesti entsüklopeedia, 7. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994, lk 223.
Paunküla veehoidla, lk 223.

NB! Kui teatmeteose artikli autor on teada, kasutada kogumiku artiklile viitamise malli.

Viide üldkäsitlusele

Tartu ülikooli ajalugu, I: 1632–1789. Koost. H. Piirimäe. Tallinn: Valgus, 1982, lk 79.
Tartu ülikooli ajalugu, I, lk 240.

Eesti ajalugu, II: Eesti keskaeg. Koost. ja toim. A. Selart. Tartu: Tartu Ülikool, 2022, lk 87.
Eesti ajalugu, II, lk 87.

Artikkel ajalehes

J. Sootaga. Rovokaatorid. Kuidas juukselõikajad ja habemeajajad pettuse teel katsuvad pettust sirgeks ajada. – Postimees, 14.11.1935, lk 4.
J. Sootaga. Rovokaatorid.

Käsikiri

I. Paavle. Valla institutsioon Eestis 1940–1941. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2003, lk 17.
I. Paavle. Valla institutsioon Eestis, lk 23. 

Elektrooniline publikatsioon

M. Rennit. Eestlaste kuvand 18. ja 19. sajandi Euroopa reisikirjades (kuni 1850. aastateni). – Mäetagused 2013, 54, lk 97–138, http://www.folklore.ee/tagused/nr54/rennit.pdf (21.11.2016).
M. Rennit. Eestlaste kuvand, lk 118. 

Seaduste kogud

Eesti Vabariigi Tartu ülikooli seadus, § 1. – Riigi Teataja (RT) 1925, 122/123, 81.

ENSV Tartu Riikliku Ülikooli ajutine põhikiri, § 6. – Eesti NSV Teataja, 1940, 24, 268.

Kirillitsa translitereerimise juhend

А а     a
Б б     b
В в     v
Г г      g
Д д     d
Е е      e
Ё ё      ë
Ж ж    ž
З з      z
И и     i
Й й     j
К к     k
Л л     l
М м   m
Н н     n
О о     o
П п     p
Р р      r
С с      s
Т т      t
У у     u
Ф ф    f
Х х     h
Ц ц    c
Ч ч     č
Ш ш   š
Щ щ   šč
Ъ ъ     ’’
Ы ы    y
Ь ь     ’
Э э     è
Ю ю  ju
Я я     ja

Enne 1918. aastat kasutusel olnud tähed:

І і       ĭ
Ѣ ѣ    ě