Filmiarhiivi direktori Eva Näripea artikkel filmiarhiivile nõuetekohase hoone rajamisest andis mõtte vaadata fotosid Rahvusarhiivile kuuluvatest hoonetest. Erinevatel aegadel on riiklik arhiivisüsteem koosnenud paljudest üksustest ja erinevatest hoonetest, juba rajooni- ehk hiljem maa-arhiive oli kokku 15. Hoonetena on viimati nimetatutest alles jäänud Rakvere ja Valga arhiiv.
Fotode allkirjadest saab aimu arhiivide nimedest minevikus, näiteks lühend ORKA tähistab hilisemat riigiarhiivi ja FFFRKA filmi-, foto- ja fonoarhiivi, kui neid imelikuna tunduvaid nimelühendeid lahti seletada.
Tuleb nentida, et enamasti on olnud tegu kohandatud hoonetega ning filmiarhiivi kodu on ikka olnud seotud militaarobjektidega (kasarmud lennuväljal ja garnisoni komandantuuri (ka peavahi) hoone Ristiku tänaval). Filmiarhiiv on siiani üks enim kolinud arhiive ja teadaolevalt terendab veel ees kolimine Rahvusraamatukogu hoonesse. Loodetavasti sellega eksirännakud lõpevad. Praegune Ristiku tänava hoone sobis eelkõige tugeva konstruktsiooni (filmikarbid on rasked) ja paksude seinte tõttu, mis on olulised stabiilse temperatuuri hoidmiseks. Siin on oldud juba üle 20 aasta.
Esimene kliimaseadmetega hoidla ehitati Eestimaa Kommunistliku Partei Arhiivi tarbeks 1978. aastal Tõnismägi 16 juurdeehitusena. Tõsi küll, riiklikku arhiivisüsteemi see arhiiv tollal ei kuulunud. Rahvusarhiivi loomisega 1999. aastal alustati otsustavalt säilitustingimusi parandama uute hoonete ehitamisega Vahi tänavale Tartus, Madara tänavale Tallinnas ja Näituse tänavale Rakveres. Kroonijuveeliks sai Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus. Rakvere hoones leidus koht ka filmihoidlale, kus säilitatakse originaalnegatiive.
Peab siiski märkima, et paradoksaalsel kombel on audiovisuaalne aines – filmid, fotod, helisalvestised, mis on säilitustingimuste osas eriti nõudlikud – siiani kehvades tingimustes.Säilitamine nõuab lisaks optimaalsetele hoiutingimustele teatud konserveerimistegevust, mille näitlikustamiseks on valitud paar fotot filmidega töötamiseks vajalikest seadmetest. Ei saa jätta lisamata, et hiljuti soetatud filmiskanner võimaldab digiteerimise taset märkimisväärselt tõsta. Samas tuleb rõhutada filmilintide säilitamise vajadust, sest originaalide juurde tullakse tehnika täiustumise korral ikka ja jälle tagasi.
Arhiivis töötavaid inimesi seekord fotodel väga palju näha pole, ehkki just nemad annavad sisu arhiivihoonetes toimuvale ja sellele, et ajaloo- ja kultuuripärand oleks hoitud ja kasutamiseks avatud. Jõudu kõigile kolleegidele!
Filmiarhiivi filmihoidla Ristiku tänaval. 22.03.2000. Foto: Mati Mänd. EFA.333.0.171177
Eesti Riigi Keskarhiivi hoone Tartus 1939. aastal. Arhiiviks kohandati Tartu Ülikooli ühiselamu. Foto autor teadmata. EFA.197.0.29382
Vaade Landskrone tornile ja linnuse põhjamüürile 1964. aastal. Foto: Lembit Soonpere. 1937. aastal kohandati torn filmide hoidmiseks, kuhu enne Teise maailmasõja puhkemist paigutati 800 filmikarpi, peamiselt Eesti Kultuurfilmi toodangut. EFA.649.0.219990
Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riikliku Keskarhiivi (ORKA) hoone Maneeži tänaval Tallinnas, paremal Eesti NSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv (FFFRKA). 1978. Foto: Vladimir Hmelnitski. EFA.333.0.104038
Vaade FFFRKA filmihoidlale Lasnamäel 1972. aastal, mil kasarmuhooned kohandati hoidlateks endise lennuvälja territooriumil. Foto: Vladimir Hmelnitski. EFA.333.0.64123
Tallinna garnisoni komandantuuri hoone pärast üleandmist Eesti Filmiarhiivile 1994. aastal. Foto: Peep Pillak. EFA.333.0.163716
Kartser Tallinna garnisoni komandantuuris. 2014. Foto: Mati Mänd. EFA.333.10.16970
FFFRKA kolme osakonna tööruumid Tobiase tänav 2 elumaja keldris, kuhu koliti Lasnamäelt 1982. aastal. Foto aastast 1988. Foto autor teadmata. Suhteliselt väike filmiarhiiv asus 1980. aastatel lausa neljas kohas: Maneeži 2, Tobiase, Faehlmanni ja Kunderi tänava elumajade keldrites. EFA.415.0.144338
EKP KK Partei Ajaloo Instituudi parteiarhiivi (hilisem Riigiarhiivi filiaal) hoidla. 1978. Foto: Georg Tsvetkov. ERAF.2.2.971.2
Vaade Filmiarhiivi hoonele novembris 2002. aastal. Foto Mati Mänd. EFA.333.0.186859
Valga Maa-arhiiv ja muuseum Vabaduse tänaval 2002. aastal. Foto: Heino Käos. EFA.680.0.192990
Dokumentide hoidla ORKA-s 1977. aastal. Foto: Kalju Liiv. EFA.274.0.109386
Filmiarhiivi klaasnegatiivide hoidla Ristiku tänaval. 22.03.2000. Foto: Mati Mänd. EFA.333.10.10220
Parteiarhiivi hoidla (Tõnismägi 16) kliimaseade, mis oli valmistatud Saksa DV-s kalalaevade külmutus- ja ventilatsiooniseadmeks. 2017. Foto: Jarmo Nagel. EFA.333.10.21177
Filmiarhiivi konservaator Heleen Teenus filmi füüsilist seisukorda kontrollimas. 2002. Foto: Mati Mänd. EFA.333.0.186854
Filmiarhiivi säilitustalituse spetsialist Meelis Pranno helimontaažlauaga Debrie töötamas. 2002. Foto: Mati Mänd. EFA.333.0.186856
Filmiarhiivi juhtivspetsialist Aap Tepper tutvub filmiskanneri Arri tööga veebruaris 2020. aastal. Foto: Jarmo Nagel. EFA.333.10.10221