Aastasisukord 2019

• Toimetuselt

  • AIVAR PÕLDVEE — Tuna laureaat 2018 (sisekaanel)

  • Tallinn — tornide ja mägede linn (sisekaanel)

  • Aleksander Pääsuke. Põgenemine Tartust Tallinna (sisekaanel)

  • Ülkoolilinn Tartu. 100 aastat rahvusülikooli (sisekaanel)

• Essee

  • Kuidas portreteerida Jaan Tõnissoni. Müüt ja psühholoogia (lk 2–18)

    Jaan Undusk

  • Vastandlikke suundumusi järgides (lk 2–9)

    Ilmar Vene

  • Eestlane-olemise verstaposte loendades: juubeleist veel (lk 2–6)

    Toomas Hiio

  • Lukas ja hullumaja: Aja grimassid (lk 2–5)

    Toomas Kiho

• Käsitlused

  • Amandus Adamson piiskop Platoni mälestuse jäädvustajana (lk 78–85)

    Juta Kivimäe

  • Demograafiline nüüdisajastumine Eestis: 1850–1899 sündinud naiste emaduslugude analüüs (lk 19–38)

    Mark Gortfelder, Allan Puur

  • Eesti- ja saksakeelsete laulikute väärtusmaailmadest Eestis 1860–1914 rändlinnuliikumise perspektiivist (lk 39–54)

    Airi Liimets, Tiiu Ernits

  • Lisandusi eesti rahvusväeosade „Haapsalu perioodile“ (lk 55–77)

    Ago Pajur

  • Adam Petersoni poliitiline tegevus 1860. aastate Liivimaal (lk 36–64)

    Merili Metsvahi

  • Historiograafilisi ja allikakriitilisi märkusi 19. saj. lõpu ja 20. saj. alguse nominaal- ja reaalpalkade uurimisel (lk 65–77)

    Kadi Küng

  • Lisandusi eesti rahvusväeosade „Haapsalu perioodile“ II (lk 78–104)

    Ago Pajur

  • Tallinna lätted (lk 10–35)

    Erki Russow

  • Abhaasia eestlaste süüdistamine Eesti kasuks spioneerimises suure terrori aastatel 1937–1938 (lk 44–61)

    Aivar Jürgenson

  • Kuidas hoida ühiskonda kontrolli all ja panna inimesed tööle. Kommunistliku partei parem käsi — ametiühingud (lk 72–85)

    Peeter Kaasik

  • Mõisakohtud rootsiaegsel Eesti- ja Liivimaal (lk 7–21)

    Marten Seppel

  • Paul Johansen 1939. aastal (lk 62–71)

    Jüri Kivimäe

  • Reisilaevaliiklus Tallinna sadamas aastatel 1837–1860 (lk 22–43)

    Teele Saar

  • Eesti keel ja kirikuvisitatsioonid 17. sajandil (lk 10–25)

    Inna Põltsam-Jürjo

  • Eesti Vabariigi välispolitsei likvideerimine ja töölis-talupoegade miilitsa organiseerimine 1940. aastal (lk 44–58)

    Peeter Kaasik

  • Kuidas kuralastest sai balti rahvas (lk 26–43)

    Aldur Vunk

  • Märtsiküüditamine NSV Liidu sõjajärgsete massi­deporteerimiste kontekstis (lk 80–97)

    Meelis Saueauk

  • Mõnda Alfred Rosenbergi poliitilisest päevikust (lk 59–79)

    Heino Arumäe

  • Rajoonide aeg. Ümberkorraldused Eesti NSV haldusjaotuses (lk 98–109)

    Mati Laur, Tõnu Tannberg

  • Zoe (Sofia) Palaiologina ja tema kuldsed jäljed Tallinnas (lk 6–9)

    Ivar Leimus

• Dokument ja kommentaar

  • EKP hädas provokaatoritega ja õpib tundma oma vaenlast (lk 86–94)

    Valdur Ohmann

  • Ilmar Enoki „Kevadkülvi kampaania ja kollektiviseerimine“ oma aja dokumendina (lk 101–104)

    Jüri Viikberg

  • Ilmar Enoki päevik 1930 (lk 95)

    Tõnu Uusküla

  • Kevadkülvi kampaania ja kollektiviseerimine 1930. aastal Krimmis Džurtši külas (lk 96–100)

    Ilmar Enok, Jüri Viikberg

  • „... lubatakse anda nii, et püssirauad lume sees särisevad.“ Sõjakontrollpunktid Vabadussõja ajal. Kirjade tsenseerimisel saadud teated (lk 105–114)

    Tiit Noormets

  • Aleksander Pääsukese Vabadussõja-mälestuste säilimise lugu (lk 86)

    Mart Kollom

  • Põgenemine Tartust Tallinna (lk 87–118)

    Aleksander Pääsuke

  • EKP Keskkomitee I sekretäri lugu kahe staažika kompartei tegelase fookuses (lk 110–113)

    Valdur Ohmann

• Fotonurk

  • Mehed ja masinad Vabadussõjas (lk 105–114)

    Ivi Tomingas

  • Tallinn — tornide ja mägede linn (lk 115–123)

    Ivi Tomingas

  • Suur põgenemine 1944 (lk 119–128)

    Ivi Tomingas

  • Ülikoolilinn Tartu (lk 114–122)

    Ivi Tomingas

• Kultuuriloolisest arhiivist

  • Puustusmaa kirjanik Veera Saar. Veera Saare elu- ja loominguloolised seosed eestlaste asundusega Tikapesas (lk 115–128)

    Külliki Kuusk

  • „Ma armastan meie armastust.“ Marie Tammani ja Peeter Reisiku kirjad 1908. aastast (lk 124–138)

    Eve Annuk

  • Ajalugu ja ulme. Karl Ristikivi ja Kalju Kirde kirjavahetusest (lk 129–133)

    Janika Kronberg

  • Sõnumeid „maailma äärelt“: Aksel Valgma kirjad Artur Adsonile (lk 123–132)

    Triinu Ojamaa

• Ajaloofilosoofia

  • Filosoofia, metafüüsika ja mõistete ajalugu: Gustav Teichmüller päri(ne)misest (lk 129–135)

    Jaanus Sooväli

• Arvustused

  • Monograafia Eesti ja Soome suhetest (lk 136–138)

    Küllo Arjakas

  • Vabadusel ei ole piire? Museoloogiline pilk Vabamu uuele püsinäitusele (lk 139–146)

    Anu Kannike, Jana Reidla

  • Gigantum humeris: mõeldes Otto Liivi fenomenile (lk 139–142)

    Enn Küng

  • Enn Tarveli antiromantismid (134–139)

    Jaan Undusk

  • Eesti hariduskultuuri üks sajand (lk 143–144)

    Peeter Järvelaid

  • Eesti parlamendi ajalugu lähivaates (lk 139–142)

    Mari-Leen Tammela

  • Reaalkooli karmid aastad (lk 144–146)

    Peep Pillak

  • Uus Tallinna ajalugu (lk 133–135)

    Jüri Kivimäe

  • Valgustusaeg ja meie (lk 136–138)

    Maris Saagpakk

• Varia

  • Balti diasporaale pühendatud konverents Tartus (lk 150–152)

    Birgit Kibal

  • Konverents „Eesti mõttelugu“ Eesti Teaduste Akadeemia 80. aastapäeva auks

    Birgit Kibal

  • Monument ja konverents baltisakslaste ümberasumise mälestuseks (lk 153–154)

    Hiljar Tammela

  • Enesekeskne lektor Willy Ernst Peters

    Terje Lõbu

  • Lurichi kolm isamaalist lahingut (lk 143–148)

    Paavo Kivine

  • Arhivaar Maie Barrow elust Austraalias ja eestlaste arhiivist (lk 150–155)

    Paavo Annus

  • Jüri Ant — 80 (lk 145–149)

    Ago Pajur

  • Juubeliaasta Eesti ajalookirjanduses (lk 140–144)

    Jüri Kivimäe, Anu Mänd, Andres Andresen, Mari-Leen Tammela, Marten Seppel

  • Ajalooringi uus hingamine (lk 149–151)

    Toivo Kikkas, Marie Kõiver

  • Väliseesti näituste festival ja BaltHerNet’i suvekool (lk 147–148)

    Piret Noorhani, Birgit Kibal