Aastasisukord 2022

• Toimetuselt

  • Mari-Leen Tammela. Tuna laureaat 2021 (sisekaanel)

  • Nõukogude nostalgia või argielu mälestused (sisekaanel)

  • Eesti Tööstusprojekt (sisekaanel)

• Essee

  • Jää hingus Juhan Smuuli tagaküljel (lk 2–17)

    Jaan Undusk

  • Nõukogude nostalgia (lk 2–3)

    Cornelius Hasselblatt

  • 76 aastat Kennani pikast telegrammist (lk 6–15)

    Jüri Saar

  • Raamatukogumälestusi (lk 2–5)

    Doris Kareva

  • Tükike Saksamaad (lk 2–7)

    Ilmar Vene

• Käsitlused

  • Ääremärkusi eestikeelse misjoniajakirjanduse kohta (lk 51–68)

    Ene Teemäe

  • Eestlased Vene armee kaardiväe polkudes 1914–1916 (lk 69–86)

    Mati Kröönström

  • Homeros ja kangelasajastu: eeposed ajalooallikana? Kangelasaeg ja kangelaseepika (lk 18–38)

    Mait Kõiv

  • Põltsamaa talupoegade kaebused ja Liivimaa esimene reglement talupoegade kaitseks 1684. aastast (lk 39–50)

    Marten Seppel

  • Eesti etnograafide Vadja välitööd aastatel 1942–1943 (lk 60–82)

    Indrek Jääts

  • Eesti-Soome kunstisidemetest keskajal (lk 4–13)

    Anu Mänd

  • Eesti Vabariigi rahvusliku kasvatuse kongressid 1927 ja 1935: eeskujud, retseptsioon ja mõju ühiskonnas (lk 41–59)

    Mann Loper

  • Noppeid Rainise Castagnola-aja ülestähendustest (lk 14–23)

    Hannes Korjus

  • Rahvuslik propaganda 1920. aastate Eestis major Richard Maasingu käsitluses (lk 24–40)

    Toivo Kikkas

  • Eesti Nõukogude Kirjanike Liit hakkab tegutsema: aastad 1944–1949 (lk 92–103)

    Sirje Olesk

  • „Eesti Tööstusprojekti“ roll Eesti tööstuse kujunemise loos (lk 79–91)

    Henry Kuningas

  • Ilmar Talve kui Eesti etnoloog (lk 41–64)

    Marleen Metslaid

  • Libastunud Lipsius? Flaami humanist Justus Lipsius varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal (lk 65–78)

    Kristi Viiding

  • Sündik ja narr. Pildikesi 16. sajandi teise poole Tallinna raeprotokollidest (lk 16–32)

    Inna Põltsam-Jürjo

  • Vanad privileegid ja uued ideed. Christoph Brendeken versus Christian Trapp (lk 33–40)

    Piret Lotman

  • Matsid mõisaladvikus. Eesti päritolu mõisavalitsejad ja -rentnikud ärkamisajal (I) (lk 18–36)

    Kersti Lust, Tõnis Türna

  • Kolonel Arthur von Buxhoeveden – Balti parunist Vabadusristi kavaler ja suur Eesti patrioot (lk 37–61)

    Peep Pillak

  • Maanõunik Hermann Ludwig von Löwensterni lapsed kui erandlik autorite kogum baltisaksa memuaarkirjanduses (lk 8–17)

    Agur Benno

  • Rakvere lõbumajad ja nende pidajad 1875–1914 (lk 62–76)

    Jens Raevald

• Dokument ja kommentaar

  • Dokumentaalne pilguheit Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu tegevusele aastail 1940–1948 (lk 87–93)

    Tõnu Tannberg

  • Minu sõjavangipõlv Siberis ja kuidas ma sealt vabadusse pääsesin. Mälestused (lk 95–110)

    Väino Kaldma

  • Väino Kaldma vanglamälestused (lk 94–95)

    Küllo Arjakas

  • Balti-teema algatajad ja toetajad Venemaa Riigiduumas, 1906–1917 (lk 83–92)

    Toomas Karjahärm

  • „Eesti „Valge Tito“ – Elmar Hilp – punavenelaste suurim hirm“. Kajastusi metsavendadest väliseesti ajakirjanduses 1940.–1950. aastatel (lk 97–117)

    Peeter Kaasik

  • Kilde sõjakooli ründamisest kommunistide riigipöördekatse ajal 1. detsembril 1924 (lk 93–96)

    Ranno Sõnum

  • Mai Levin. KGB operatiivses tuvastuses (lk 111–117)

    Valdur Ohmann

  • „Minu isale ja isandale Parfeni Issakovitšile suur tervitus“: Ivangorodi kaupmehe naise Feodosja Tortšakova kiri (17. sajand) (lk 104–110)

    Jelena Vammus

  • Tallinna 1944. aasta märtsipommitamine Punaarmee Kaugtegevuslennuväe dokumentide valguses (lk 77–92)

    Reigo Rosenthal

• Fotonurk

  • Lugemine on parim õppimine (lk 111–119)

    Ivi Tomingas

  • Nõukogude aja nostalgia või argielu mälestused (lk 118–129)

    Ivi Tomingas

  • Eesti Tööstusprojekt (118–126)

    Ivi Tomingas

  • Tallinn pärast märtsipommitamist 1944 (lk 93–101)

    Ivi Tomingas

• Kultuuriloolisest arhiivist

  • Sissevaateks Ilmar Laabani käsikirjalisse pärandisse: omaelulooline visand sõjapaguluse algusaastatest

    Marin Laak, Kanni Labi, Laura Nemvalts

  • Kitsaskoht – kuristik? (lk 132–133)

    Arved Viirlaid

  • Marju Lepajõe filoloogilistest vallatustest Ojanurme koolkonna kokkutulekuil (lk 134–139)

    Kristi Metste

  • Vaenukäo probleemist Pärsia müstikas (140–143)

    Marju Lepajõe

  • Võitleja relva ja sõnaga. Arved Viirlaid 100 (lk 130–132)

    Janika Kronberg

  • Kirjanik Eduard Männik (1906–1966) Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu kirjandusliku konsultandina (lk 127–135)

    Eve Annuk

  • Vendade Mikiveride kirjad Soome Jätkusõjast (lk 102–113)

    Triinu Ojamaa

• Ajaloofilosoofia

  • India muistse filosoofi Nāgārjuna vaimne teekond Euroopasse (lk 131–138)

    Mait Raun

• Teadusfilosoofiast

  • Ajaloo kliima: neli teesi (lk 114–128)

    Dipesh Chakrapbarty

  • Dipesh Chakrabarty: postkolonialismist posthumanismi (lk 129–131)

    Marek Tamm

• Arvustused

  • Valu ja vastutuse raamat (lk 139–142)

    Kalle Kurg

  • Ea Janseni pärand uues valguses (lk 144–147)

    Anu Kannike

  • Mälestusteos Ea Jansenile (lk 147–150)

    Kersti Lust

  • Sõjaajalugu teenäitajana (lk 134–136)

    Toivo Kikkas

  • Hain Rebase sukeldumised ja pinnaletõusmised Läänemerel (lk 132–134)

    Tapio Salminen

  • Hilary Clinton ja John McCain öises Tallinnas (lk 137–138)

    Liisi Keedus

  • Norrapoisid – ere killuke Eesti sõjajajaloo mosaiigis (lk 134–136)

    Meelis Saueauk

• Varia

  • Filmiarhiiv 50 (lk 143)

    Ivi Tomingas

  • Kümme korda Kotzebue-kõnelusi (lk 144–146)

    Harry Liivrand

  • Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi aeg (lk 153–154)

    Mariusz Balcerek

  • Välisbalti kultuuripärandi konverentsil arutleti pandeemia mõju üle mäluasutustes (lk 147–152)

    Birgit Kibal

  • Sõna ja teoga ehk Mõnda Georg Lurichi raamatu saamisloost (lk 151–153)

    Paavo Kivine

  • Ajalookirjanduse aastapreemia 2021 laureaat on Toomas Karjahärm (137–141)

    Arvi Haak, Ivo Juurvee, Janet Laidla, Mari-Leen Tammela

  • Esimene Euroopa arhiivikonverents sarjast European Colloquia on Archives (lk 149–154)

    Birgit Kibal

  • „Kas ahju taha või prügimäele?“ Murdeteemaline arutelu 1969. aasta Põlva ajalehes Koit ja selle järelkajad (lk 142–148)

    Hipp Saar

  • Mõnda Remi Milki isikukogust (lk 151–152)

    Ranno Sõnum

  • Sunniviisilisest vabatahtlikuks. Tätoveerimise ajalugu Eesti aladel (lk 139–150)

    Oskar Poll