Aastasisukord 2018

• Toimetuselt

  • Valdur Ohmann — Tuna laureaat 2017 (sisekaanel)

    toimetus

  • Kolm aastapäeva 1987–1988. Historiograafilisi märkmeid ja mälestusi (sisekaanel)

  • Läänemaa fotonurga täienduseks (sisekaanel)

    Kalev Jaago

  • Tuna sünd (esikaanel)

    Ott Raun

  • Tuna sünd (lk 2–10)

    Ott Raun

• Essee

  • „Arhivaal“ (lk 2–3)

    Hando Runnel

  • Ajaloomälestiste ettesaatmisest (lk 2–7)

    Mihkel Mutt

  • Praha 1968 ja tänapäev (lk 2–8)

    Jüri Engelbrecht

  • Aja lugu ja luule (lk 11)

    Doris Kareva

• Käsitlused

  • „Eesti poisid, tulge üle! Saate kõhud täis ja jõuluks koju!“ Velikije Luki all üle jooksnute saatusest (lk 60–74)

    Peeter Kaasik

  • Rahvastiku registreerimine Eestis 1. detsembril 1941: tulemuste analüüs (lk 39–59)

    Margus Maiste, Allan Puur

  • „See tubli linn muutub tühjaks ja lagedaks...“ Tallinna majanduslik olukord 1620.–1630. aastatel, II (lk 4–19)

    Enn Küng

  • „Universaalne valitsemisvahend“: kaitseseisukord Eesti Vabariigis aastatel 1938–1940 (lk 20–38)

    Peeter Kenkmann

  • Eestlastest sõjavangide erikohtlemispoliitika Esimese maailmasõja aegsel Saksamaal (lk 60–74)

    Mart Kuldkepp

  • Kurblugu Helme ja Paistu orelite hävitamisest 1329. aastal paganlike leedulaste poolt (lk 8–13)

    Toomas Siitan

  • „See tubli linn muutub tühjaks ja lagedaks…“ Tallinna majanduslik olukord 1620.–1630. aastatel, III (lk 14–34)

    Enn Küng

  • „Sooviksin jääda ülikooli juurde...“: Peterburi periood Jüri Uluotsa elus (lk 35–41)

    Olga Gavrilova, Mihhail Hodjakov

  • Veri või vili! Võitlus tervisliku toitumise eest 20. sajandi algupoole Eestis (lk 42–59)

    Anu Kannike, Ester Bardone

  • Abhaasia eestlaste evakueerimine 1992. aastal: kas koju pöördumine või siirdumine võõrsile? (lk 57–72)

    Aivar Jürgenson

  • „Hoorakaristuste“ kaotamine Eesti- ja Liivimaal (lk 8–19)

    Mati Laur, Ken Ird

  • Oma kodu, oma maa sümbolid — talukalmistud Eestis (lk 32–56)

    Tiina Tuulik

  • Otto ja Engelbrecht von Mengden Rootsi riigi teenistuses 1630.–1640. aastatel (lk 20–31)

    Ilmar Tammisto

  • Artur Sirgu hukkumise versioonid (lk 57–67)

    Jaak Valge, Art Johanson

  • Eesti monofunktsionaalsete tööstusasulate rajamisest 1930. aastate teisest poolest 1950. aastate alguseni (lk 68–84)

    Henry Kuningas

  • Kohanemise ja vastupanu vahel
    Königsbergi valgustajad Liivimaal: Hamann, Lindner, Herder (lk 12–18)

    Hans Graubner

  • „... sest ämmaemandad pole linna heaks vähem vajalikud kui kaplan ...“ Ämmaemandatest Eestis keskajal ja varauusaja algul (lk 19–32)

    Inna Põltsam-Jürjo

  • Suurbritannia Venemaa-suunalise interventsioonipoliitika tagamaad ja Briti eskaadri saabumine Tallinna 1918. aastal (lk 33–56)

    Arto Oll

• Dokument ja kommentaar

  • Ajalugu pildis — pilt ajaloos (lk 90–96)

    Tiina-Mall Kreem

  • Kolm aastapäeva 1987–1988. Histograafilisi märkmeid ja mälestusi, II (lk 75–89)

    Toomas Karjahärm

  • „Kas kommunistide võim oleks Eestis mõeldav ilma Vene okupatsiooni vägedeta?“ Küsimuste-vastuste õhtutel Valjala vallas 1946. aastal (lk 75–82)

    Tiit Noormets

  • Kolm aastapäeva 1987–1988. Historiograafilisi märkmeid ja mälestusi, III (lk 83–96)

    Toomas Karjahärm

  • KGB „aktiivmeetmete“ kasutamisest (lk 90–101)

    Ivo Juurvee

  • Sõda Bermondtiga: Eesti vaatenurk (lk 73–89)

    Peeter Kaasik

  • ÜRO põlevkivisümpoosion Tallinnas 1968 (lk 102–116)

    Henning von Wistinghausen, Enno Reinsalu

  • „Aastal 1944 peame meiegi asuma küürimistööle“
    Hans Kruusi kõne EK(b)P KK pleenumil 2. detsembril 1944 (lk 104–108)

    Tõnu Tannberg

  • Käsu Hansu kirjad (lk 85–103)

    Aivar Põldvee

• Fotonurk

  • Kas tunned maad... Pärnumaa (lk 97–104)

    Ivi Tomingas

  • Kas tunned maad... Petserimaa (lk 97–106)

    Ivi Tomingas

  • Haapsalu ja Läänemaa (lk 117–124)

    Ivi Tomingas

  • Kas tunned maad — Eesti väikelinnad (lk 109–117)

    Ivi Tomingas

• Kultuuriloolisest arhiivist

  • „Püsida aja kiuste, laulda aja kiuste...“ Katkendeid Bernard Kangro ja Salme Ekbaumi kirjavahetusest (lk 105–122)

    Maarja Hollo

  • Kaks idealisti. Leeni Ploompuu ja Eduard Hubeli kirjavahetus 1906–1908 (lk 107–118)

    Tiina Ann Kirss

  • Valik Leeni Ploompuu ja Eduard Hubeli kirju

    Tiina Ann Kirss

  • Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile (lk 125–137)

    Kristi Metste

  • Globaalne Ivar Ivask ja Eesti (lk 118–125)

    Marin Laak

  • “Tagebücher 1957–1963” (lk 126–136)

    Ivar Ivask

• Ajaloofilosoofia

  • Aja jäljed (lk 123–130)

    Eelco Runia

  • Lood, kogemused ja kohalolu: intervjuu Eelco Runiaga (lk 131–141)

    Marek Tamm

• Arvustused

  • August von Kotzebue kirjanduslik pärand ja kultuurilised kontekstid

    Aira Võsa

  • Hans Kruusi valikuid ja saatust lahti nõidumas (lk 119–129)

    Rein Ruutsoo

  • Konstantin Päts — algusest lõpuni (lk 138–142)

    Seppo Zetterberg

  • Vabamüürlus ja kultuurilugu (lk 146–149)

    Jaan Undusk

  • Vabamüürlus Tallinnas valgustusajastul (lk 143–145)

    Jüri Kivimäe

  • „Balti kirjanduskultuuri“ avaköide: Klaus Garberi kogutud artiklid Läänemereruumi varauusaegse kirjakultuuri kohta (lk 137–139)

    Kristi Viiding

  • Tallinna linnaarhiivi saaga (lk 140–141)

    Peep Pillak

• Varia

  • 10 aastat esimesest väliseesti pärandihoidjate suvekoolist (lk 153–156)

    Birgit Kibal

  • Konverents reformatsiooni tõlkimisest ja tõlgendamisest (lk 148–152)

    Inna Põltsam-Jürjo

  • Mõned märkused küüditamise sõna ajaloo kohta (lk 142–147)

    Raimo Raag

  • Demokraatlikult demokraatia vastu? (lk 130–143)

    Ragne Kõuts, Henn Käärik

  • Kaptenleitnant Johannes Loosberg VR I/3 ja kaptenmajor Paavo Loosberg — kodumaa mullas (lk 152–154)

    Peep Pillak

  • Professor Sten Karlingi isikuarhiiv (lk 147–148)

    Anneli Randla

  • Rahvusarhiivi ja koguduste koostööpäevast novembris 2017 (lk 149–151)

    Birgit Kibal

  • Eesti-Soome uurimisprojekt: võrdlev pilguheit kahe naabermaa 19. sajandi ajaloole (lk 144–146)

    Timo Myllyntaus, Marten Seppel

  • Monograafiate aasta Eesti ajalookirjanduses (lk 150–155)

    Jaak Kangilaski, Inna Põltsam-Jürjo, Aigi Rahi-Tamm

  • Tartu Ülikooli kunstimuuseum 215: teostatud ja teostamata ruumiplaanid (lk 142–151)

    Jaanika Anderson, Ingrid Sahk, Kristiina Tiideberg

  • Velly Rootsi lahkumine (lk 152)