Viimased kolm eluaastat oli Herbert Ligi (1928–1990) uurimisobjektiks 1940. aastate demograafiline areng Eestis. Ta kavatses kirjutada suurema töö Eesti rahvastikukaotustest Nõukogude vanglates ja sunnitöölaagrites aastail 1941–1953. Ligi pöördumine Nõukogude repressioonide teema juurde oli mõneti ootamatu. Oli ta ju tuntud feodalismiperioodi agraar- ja asustusajaloolane, ajaloolise demograafia üks rajajaid Eestis. Nähtavasti andis talle impulsi perekonnaseisuameti arhiiv, kus ta uuris eelmiste sajandite rahvastikulugu, talletatud ja senini salajas hoitud materjalid — nn. erisurmade aktid, mis sisaldasid hulgaliselt andmeid Siberi vangilaagrites surnud eestlate kohta. (Vt. lk. 84)