Aastasisukord 2021

• Toimetuselt

  • Marten Seppel. Tuna laureaat 2020 (sisekaanel)

    toimetuselt

  • Ühe Loodearmee ohvitseri kiri kindral Laidonerile (sisekaanel)

  • Otsustav 1991 (sisekaanel)

    toimetuselt

  • Kodumajanduskoolid 1920.–1930. aastatel (sisekaanel)

    toimetuselt

• Essee

  • Käest kinni. Krossiga (lk 2–8)

    Jaan Undusk

  • Viimase sõja esimese aasta ajaloost ja muustki (lk 2–8)

    Toomas Hiio

  • Selitamatu tagapõhi (lk 2–9)

    Ilmar Vene

  • Kus asub ajalugu? (lk 2–4)

    Doris Kareva

• Käsitlused

  • Arhivaalide säilitamine Rahvusarhiivis läbi sajandi. II (lk 82–106)

    Jaan Lehtaru

  • Arno Rafael Cederberg ja Eesti arhiivinduse areng 1922–1928 (lk 54–65)

    Mihkel Truman

  • Maneeži tänava arhiivihooned (lk 107–116)

    Valdur Ohmann

  • Tallinna sõjalised kohustused ja Rootsi garnison 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi esimesel kolmandikul (lk 9–36)

    Enn Küng

  • Unistus Eesti Sahhalinist: karistusseadustiku reform, sunnitöö ja Kesselaiu saar 1920. aastate debattides (lk 37–53)

    Mari-Leen Tammela

  • Usuõpetuse rahvahääletuse tulemusi mõjutanud tegurid (66–81)

    Mark Gortfelder

  • Ajaloolise mõiste tähendusvälja muutumisest ja anakronismiohust ajalookirjutuses (lk 25–34)

    Kalle Kroon

  • Arhivaalide säilitamine Rahvusarhiivis läbi sajandi. III (lk 53–69)

    Jaan Lehtaru

  • Kolm hiiglast ehk kaubakontorid Th. Clayhills & Son, J. Jacke & Co. ja H. D. Schmidt ja nende arhiivid ajaloolase töös (lk 35–52)

    Hannes Vinnal

  • Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus (lk 9–24)

    Mihkel Mäesalu

  • Eesti arheoloogia ideoloogiate ristteel. Rahvusteadus 1940. aastate esimesel poolel kommunistliku ja natsionaalsotsialistliku võimu tuultes (lk 53–73)

    Erki Russow

  • Läänemere iilid Kaukaasia rannikul. Kaukaasia sõda ja baltisakslased (lk 33–52)

    Aivar Jürgenson

  • Valdade iseseisvumise raske algus: vallakirjutajad 1866–1891 (lk 10–32)

    Kersti Lust, Tõnis Türna

  • „Agentuurteadete põhjal on kindlaks tehtud ...“ Eesti sõjaväeluure agentuurist Eesti Vabadussõjas 1919. aastal (lk 24–42)

    Toivo Kikkas

  • Moraalist teaduseni: Eesti naisliikumine ja kodumajandus 1920.–1930. aastatel (lk 62–78)

    Anu Kannike

  • Paul Ambur ja Eesti eksliibrisekultuur. Historiograafia ja uurimispotentsiaal (lk 79–99)

    Tiina-Mall Kreem

  • Ühe maja elulugu – Fr. R. Kreutzwaldi 13 Tallinnas (lk 43–61)

    Tiina Peil

  • Unustusse vajunud tahk matusekultuuris – eestlaste pärusmatusepaigad sakraalhoonetes 17.–18. sajandil (lk 5–23)

    Veikko Varik

• Dokument ja kommentaar

  • „Pärast kulakluse ja muu nõukogudevastase inimrämpsu väljasaatmist bandiitlike gruppide tegevus tugevnes …“. Dokumente Eesti metsavendlusest 1949. aastal (lk 121–128)

    Tiit Noormets

  • Veel kaks Pirita sõrmust? (lk 117–120)

    Erki Russow

  • Jaan Tõnisson ja Pjotr Stolõpin (lk 70–78)

    Toomas Karjahärm

  • „Ma pöördun Teie poole selleks, et õiglus võidaks ning kurjus oleks karistatud …“. Ühe Loodearmee ohvitseri kiri kindral Laidonerile (lk 79–88)

    Igor Kopõtin

  • Omakaitse aruanded ja ajalooülevaated 1941. aasta Suvesõja ajalooallikatena (92–110)

    Peeter Kaasik

  • Vangirong, mai 1941 (lk 89–91)

    Liivi Uuet

  • Friedebert Tuglase pöördumisi ENSV võimuladviku poole (lk 113–122)

    Valdur Ohmann

  • Hermannil oli palju tahtmist, aga vähe aega ja raha. Karl August Hermanni kiri Jaan Tõnissonile 1903. aastal (lk 86–100)

    Krista Aru

  • Karl August Hermanni kiri Jaan Tõnissonile 1903. aastal

    Krista Aru

  • Krupski päästmine: ühest Vabadussõja-aegsest pantvangidraamast (lk 101–112)

    Peeter Kaasik

  • „Sugulised nakkused Tartus on võtnud erakordsed mõõtmed.“ Tartu linnaarsti dr. Christian Johann Ströhmbergi võitlus süüfilise ja prostitutsiooniga: ülevaade olukorrast Tartus 1895. aastal (lk 74–85)

    Jens Raevald

  • Elvi Pirk oleks sel aastal saanud 100-aastaseks (lk 100–114)

    Mati Mandel

• Fotonurk

  • Tartu Ülikooli ekspeditsiooni pildimaterjal Peipsitagusest 1943. aastal (lk 129–140)

    Ivi Tomingas

  • Kaubamajadest kaubanduskeskusteni (lk 111–120)

    Ivi Tomingas

  • Otsustav 1991 (lk 123–133)

    Ivi Tomingas

  • Kaunima kodu poole (lk 115–125)

    Ivi Tomingas

• Kultuuriloolisest arhiivist

  • Eesti kirjanduselu Ameerikas: Hellar Grabbi ja Ants Orase kirjavahetus 1962–1964 (lk 121–141)

    Marin Laak, Janika Kronberg

  • „Kurbtus on sedakorda minu osa ...“ Elisabeth Aspe (1860–1927) kirjad Elise Aunile (1863–1932) (lk 134–146)

    Eve Annuk

  • Taaskohtumise lugu. Harri Teramaa kirjad Kanadast õele Eestis (lk 126–135)

    Triinu Ojamaa

• Arvustused

  • Indrek Paavle artiklite kogumiku ilmumine ning ajaloolaste vestlusring Patarei vanglas (lk 142–144)

    Olev Liivik

  • Teos kui mälestusmärk (lk 141–142)

    Toivo Kikkas

  • Eestlaseks hakanud mereväeohvitser Bruno Linneberg (lk 142–144)

    Olev Liivik

  • Balti ajaloo komisjoni biograafiliste uurimuste kogumikust number kaks (lk 136–138)

    Astri Schönfelder

  • Viinameri (lk 139–140)

    Ivar Leimus

• Varia

  • Aleksander Loit in Memoriam (lk 151–154)

    Enn Küng

  • Artes liberales. Gregor Reischi „Margarita philosophica“ (lk 145–150)

    Ilmar Vene

  • Indrek Paavle „must raamat“ (lk 145–151)

    Margus Maiste

  • Mis tehtud, mis teoksil? Kiriintervjuu akadeemik Tõnu Tannbergiga tema 60 aasta juubeli künnisel (lk 149–154)

    Olev Liivik

  • Peaminister József Antalli sõnavõtt Ungari Rahvusassamblees 26. augustil 1991. Kolme Balti riigi tunnustamisest ja samal teemal peetud telefonivestlustest president Bushiga (147–148)

    József Antall

  • 2020. aasta ajalookirjanduse saagist võeti sõelale 14 teost (lk 141–146)

    Epi Tohvri, Aigi Rahi-Tamm, Ester Oras, Linda Kaljundi, Priit Raudkivi

  • Järelehüüe Enn Tarvelile (lk 149–151)

    Marten Seppel

  • Professor Kalervo Hovi 1942–2021 (lk 152)

    Seppo Zetterberg

  • Rahvusarhiivi hommage Arno Rafael Cederbergile (lk 147–148)

    Birgit Kibal