1944. aasta veebruarist juulini oli Narva rindelinn. Põhiosa linnast hävitati 6.–8. märtsini toimunud Punaarmee õhurünnakute käigus, peaaegu täielikult hävis seejuures barokne kesklinn.

Ajaloolase Reigo Rosenthali artiklist „Punaarmee kaugtegevuslennuväe rünnakud Narvale 1944. aasta märtsis“ selgub, et eelnimetatud õhurünnakutes heideti Narvale koguni 1600 tonni pomme!

Fotonurk seda hävitustööd põhjalikult kajastada ei suuda. Näidetena on toodud mõned fotod, sealhulgas pilt Narva baroksest raekojast enne ja pärast pommitamist. 1944. aasta märtsipommitamistele järgnenud ajast olen valinud erinevaid objekte strateegilisest sillast kuni elurajoonini.

Fotod varemetes Narvast on pärit Rahvusarhiivi fondist EFA.217. Nimelt moodustati juba 1944. aasta aprillis komisjon nimega Eesti NSV Vabariiklik komisjon saksa fašistlike sissetungijate ja nende kaasosaliste roimade ja nende poolt tekitatud kahjude uurimiseks. Fond sisaldab üle 4000 foto üle kogu Eesti.

Fotograafide nimed, kes sõjakahjusid erinevates Eesti piirkondades üles pildistasid, on paljudel puhkudel teadmata, sealhulgas ei ole teada Narvat pildistanud fotograafi nimi. Fotod tehti ajavahemikus 1944. aasta augustist detsembrini, kuid piltide dateerimine on jällegi ebaühtlane: kuupäeva täpsusest aastani.

Teadaolevalt koostati Narva fotodest kaks albumit, et esitada need Nürnbergi protsessil näidetena sakslaste sõjakuritegudest. Kuigi avalikkuses on rohkem räägitud Narva ja Tallinna märtsipommitamisest, on kõnealuses fondis säilinud fotosid vaadates selge, et ränk sõda jättis koletu jälje kogu Eestile.

Eelnevalt on fotonurgas käsitletud Narvat Tuna 2009. aasta 1. numbris. Käesolevas fotonurgas on kasutatud andmete täpsustamiseks Toomas Karjahärmi koostatud välja-annet „Vana Narva: ehitised ja inimesed“, mille 2006. aastal andis välja kirjastus Argo.