Professor Arvo Kalervo Hovi suri pikaaegse kurnava haiguse tagajärjel 78 aasta vanuselt 10. juulil 2021 Turus. Sündinud oli ta 13. septembril 1942 Oulus.
Hovist sai üliõpilane 1962, ning kui ta oli läbinud kaitseväeteenistuse, alustas 1963. aasta sügisel õpinguid Turu ülikoolis. Filosoofiamagistriks sai ta aastal 1968 ning doktoriks väitles end aastal 1975.
Kalervo Hovil jäi seljataha pikaaegne töö ülikoolide teenistuses. 1967–1973 tegutses ta assistendina Turu ülikoolis, 1974–1978 oli Soome Akadeemia uurimisassistent ja nooremuurija, seejärel siirdus Oulu ülikooli üldajaloo (abi)professoriks ja tegutses sel ametikohal aastail 1979–1983.
Tegeliku elutöö tegi Kalervo Hovi Turu ülikoolis. Ta oli 1983–1986 üldajaloo (abi)professor ja seejärel üle 20 aasta ehk kuni pensionile siirdumiseni 2007. aastal üldajaloo professor.
Turu ülikoolis oli Hovi lisaks professoriametile aastail 1987–1988 ja 1989–1991 humanitaarteaduskonna dekaan, hulk aastaid ajaloo osakonna juhataja ja aastail 1991–1993 ülikooli valitsuse liige. Tal oli ka rohkesti olulisi tööülesandeid väljaspool ülikooli. Hovi tegutses kõige muu seas Soome Ajaloo Seltsi juhatuse liikme ja esimehena, 1984 valiti ta Baltische Historische Kommission’i kirjavahetajaliikmeks. Ta oli ka Saksa ajakirja Jahrbücher für Geschichte Osteuropas toimetusnõukogu ja Soome Teaduste Akadeemia liige.
Eesti ja tema ajalugu olid Hovile väga tähtsad: ta oli 1994–1998 Soome Eesti-ühingute Liidu esimees ning seejärel auesimees, ajakirja Tuna kolleegiumi liige oli ta aastast 2002. Aastal 2009 pälvis Arvo Kalervo Hovi Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi.
Kalervo Hovi oli tegus ajaloouurija. Ta huvitus Balti, eriti Eesti, aga lisaks Prantsuse ja Poola ajaloost. Ta doktoriväitekiri „Cordon sanitaire or Barrière de l’Est? The emergence of the new French Eastern European alliance policy in East Central Europe 1917–1919“ („Kas sanitaarkordon või idabarjäär? Prantsusmaa uue liitlaspoliitika esiletõus idapoolse Kesk-Euroopa puhul 1917–1919“) valmis 1975 ning 1984 ilmus „Allience de revers. Stabilization of France’s alliance policies in East Central Europe 1919–1921“ („Tagakülje liit. Prantsusmaa liitlaspoliitikad idapoolses Kesk-Euroopas 1919–1921“). Selsamal 1984. aastal ilmus „Interessensphären im Baltikum. Finnland im Rahmen der Ostpolitik Polens 1919–1922“ („Huvisfäärid Baltikumis. Soome Poola idapoliitika raames 1919–1922“). Hovi kirjutatud „Poola ajalugu“ valmis aastal 1994.
Kalervo Hovi legendaarne õpetaja Vilho Niitemaa oli aastal 1959 avaldanud soome keeles „Balti ajaloo“. Kui sellest aastal 1999 valmis uustrükk, kirjutas Hovi sinna leheküljed 339–440, mis ulatusid Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse taastamiseni 1991. Kuid Hovi sulest ei ole tulnud mitte ainult poliitajalugu. Aastal 2002 ilmus soome ja 2003 eesti keeles tema kirjutatud „Kuld Lõwi ja Kultase ajal. Tallinna restoranikultuuri ajalugu 1918–1940“, millest teine, parandatud trükk ilmus 2017.