[31. mai 2007]
Tere Merle,
pole Sinust midagi kuulnud – vast oled Tartus? Jõudsin eksamite vahel välja otsida ja pappkasti pakkida olulisemad Panso käsikirjad, mis minu käes. Tegin ka ühe kommenteeriva saatekirja Kirjandusmuuseumile,1Voldemar Panso personaalarhiiv asub Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis (EKLA, f. 303) nagu ka väga mitmete teiste teatriinimeste käsikirjaline pärand – nimetagem meenutuseks vaid mõnda: Kaarel Ird ja Epp Kaidu (EKLA, f. 307), August Viera (EKLA, f. 151), Karl Jungholz (EKLA, f. 158), Karl Menning (EKLA, f. 237), Lembit Eelmäe (EKLA, f. 369), Kulno Süvalep (EKLA, f. 348), Vaino Vahing (veel registrinumbritega) jmt. aga üle anda tahaksin Sinu vahendusel, sest Tartu ma niipea ei satu. Ja ehk vaataksid ise ka need läbi, enne kui ära annad. Kui eksamid läbi saavad, jõuan ehk tegeleda ka kirjade ja mõnede minu tehtud intervjuudega, et ka need üle anda.2Näib, et need üleantavad materjalid on pigem juba osaks tulevasest Lea Tormise arhiivist EKLA-s. Nimelt on Lea Tormis otsustanud Kirjandusmuuseumisse anda kogu oma arhiivi, mida ta alates 2012. aastast järjepidevalt meie kogude täienduseks on ka teinud. Täpse ja korrektse inimesena on ta üleantava materjali eelnevalt provisoorselt korrastanud ja varustanud omapoolsete kommentaaridega, mis teeb arhivaari töö märgatavalt lihtsamaks.
Homme, 1. juunil lähen vist Veljoga3Abikaasa Veljo Tormis. Haapsalusse. Aga järgnevatel õhtutel (2.–4. juuni) võiksid mulle helistada. Teisip., 5. juunil olen k. 11–12-st koolis eksamietendusi4EMTA lavakunstikoolis, kus Lea Tormis töötas teatriajaloo professorina, nüüd emeriitprofessor. vaatamas, aga õhtul ilmselt kodus. Tahaks kuulda, kuidas päevaraamatute5Panso päevaraamatute trükis avaldamine. asi kulgeb. Ingoga6Ingo Normet, lavastaja, Endla teatri peanäitejuht (1982–1991), oli aastail 1995–2011 EMTA lavakooli juhataja. korraks rääkisime.
Tervitab Lea
Saadetud: 1. juuni 2007. a. 14:08
Teema: PANSO
Tere!
Mõtlesin ise ka, et peaks kirja teel suhtlema… Olin, jah, Tartus, eilsest jälle pargis ja nüüd alles sain meilikasti juurde. Muuseumis läheb käsikirjade osakond remonti, ja seepärast tuli ära teha, mis vähegi jõukohane. Päevaraamatute kontrollimiseks enam palju aega ei kulunud, tegelesin kirjade ja märkmikega – igaks juhuks ette. Nüüd peaks suveks vajaminev materjal käes küll olema. Muuseumi remont tähendab ka seda, et praegu pole õige aeg neile midagi juurde viia. Lisandub ka enam-vähem kollektiivne puhkus.7Reeglina on Kirjandusmuuseum igal suvel ligi kuu aega uurijaile suletud, samas on kiirete soovide puhul püütud siiski võimalusel alati aidata. Uue materjali vastuvõtmine on remondi ja puhkuste ajal tõepoolest keeruline. Mis ei tähenda, et ma ei võiks Sinu materjale võtta ja vahepeal veidi uurida.
Ingoga suhtlesin minagi, aga targemaks sellest ei saanud. On paar korda mind üle puistanud pooljuhuslike ideedega. Ta on pisteliselt arhiivi lugenud ja tahtis hirmus kiiresti midagi umbes teha. Üks päev tahab, teine päev jälle ei taha. Mõjub pealiskaudselt.
Selleks, et midagigi ära teha, olen ma õppinud piirama suhtlemist teemadel, millega tegelen. Seega Panso päevaraamatute küsimuses suhtlen ainult Sinu ja Rein Ojaga.8Rein Oja oli sel perioodil (2001–2009) Eesti Teatriliidu esimees, kes tegeles mainitud väljaande puhul mitmesuguste praktiliste küsimustega (rahataotlused jms.).
Rein sai Mari-Liisilt9Mari-Liis Küla, Panso lesk. Panso arhiiv anti muuseumile üle deposiidina, mis tähendas, et see oli uurijaile suletud ning igakordset luba vajalikuks uurimistööks tuli küsida M.-L. Küla käest. Hiljem delegeeris ta selle õiguse Eesti Teatriliidule. kirjaliku loa meie jaoks Sinuga, ilma et Haani10Kalju Haan (1937–2015) oli teatriloolane, kes oli töötanud nii Kirjandusmuuseumis, Teatri- ja Muusikamuuseumis, Lavakunstikateedris kui ka Draamateatris ja Noorsooteatris kirjandusalajuhatajana. Seega oleks ta olnud eeldatavalt üsna pädev Panso arhiivi ja päevaraamatute väljaande juures töötama. seal mainitud oleks. Muid meisse mittepuutuvaid asju ajab nüüd Rein. Anname välja kateedri juubeliks.11Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder (praeguse nimega EMTA lavakunstikool) asutati 1957. aastal Panso eestvõttel, ühtlasi oli ta ka selle esimene juhataja kuni oma surmani (1957–1977). Seega oli päevikute väljaanne planeeritud ja ka ilmus õppeasutuse 50 aasta juubeliks. Ta üritab Ingot ikka ka kaasata.
Mul läheb nüüd umbes kolm nädalat esimeste kärpe-ettepanekute jaoks, siis olen valmis suure paki veelkord Sinu kätte tooma, kus Sa ka ei oleks.
Ma ei tea hetkel, millal ma Tallinna tulen, töö on kõik siin, maal, et õhku ka vahepeal saaks. Aga kui vaja on, pääsen liikvele ikka.
[– – –]
Päikest teile mõlemale, olge terved, rõõmsad ja tegusad!
Merle
Tere jälle!
Kirjutagem siis, kuigi mina ilma Veljota arvutit ei puutu. See kast läbi vaadatud käsikirjadega on mu toas laua all. Annaks hea meelega Sinu kätte – ega minu korter kindlam paik ole, ja Sa saad vahepeal pilgu peale heita. Eks siis sügisel saad Tartu anda? Kui oled Tallinna tulemas – helista, juunis ja juuli alguseski olen peamiselt siin, kuigi vahepeal käin ära, aga mitte üle ühe päeva korraga. Juuni lõpus – juulis saaksin muude asjade vahelt oma kärpeid teha. Juuli lõpust oleme Pärnus, ravil, sinna kaasa vedada ei taha.
Oleks huvitav Sinuga rääkida ka väljaandmise põhimõtetest, kuigi tehnilisi asju ajavad (väga hea!) siis Rein ja ehk ka Ingo (tal oli lennukaid ideid, aga vaevalt ta eksamite ajal süvenema hakkab). Homme lähme korraks maale ja Haapsallu lähen alles pühapäeval.
Jõudu!
Lea
2. juuni 2007. a. 12:21
Teema: IKKA PANSOST MÕTELDES
Annan kohe märku, kui olen autoga Tallinna tulemas, et Su kast eest ära viia (iga kord ei käi ma autoga).
Põhimõtetest (nagu oleme ka Sinuga rääkinud):
Mulle anti muuseumis lehitseda igasuguseid päevikute väljaandeid – üldreegleid ei ole. Nemad ise on läinud üha enam lihtsuse ja loetavuse suunas, mis ka minu meelest on õige. See pole teaduslik väljaanne. Ehk õigemini – ka teaduslikud väljaanded on tänaseks palju vabamate raamidega. Panso rõõmustaks.
Ah-jaa! Tead Sa midagi VP järelejäänud sugulastest? Lesk on vist kõik need sidemed läbi lõiganud? Usun, et neil on palju, mida asja uurimiseks vajaksin…
Sedapuhku kõik. Hoiame sidet!
Merle
PS
Ma ei taha Ingo „lennukaid ideid“! Las ta realiseerib neid ise millegi muu kallal. Kateedrile pakub Rein osalemist eelkõige sellepärast, et Sina seda õigeks pead.
Üks „lennukas idee“, millega Ingo mulle peale käis, oli 1977. aasta märkmik, et panna see tingimata päevaraamatute juurde. Pikalt pidin seletama, et seda materjali on ju ka kartoteegikaartidel jne, miks äkki just see märkmik, mis süsteemis? Eks ta uitmõte oli vist „paremate palukeste“ kokkunoppimine. Nüüd vaatasin kõik märkmikud üle ja olen veel enam hämmeldunud – mitte midagi eripärast peale aastaarvu19Panso surma-aasta. selles märkmikus pole. Lisaks on ju lugejakaartidelt näha, mida keegi sirvinud on, ja tema on arhiivi kallal küll väga pisteliselt käinud. Teda nõuandjana küll usaldada ei saa.
M
4. juunil 2007
Tere!
Vihikute vastu pole mul põhimõtteliselt midagi (muidugi tuleb hästi läbi mõelda nende formaat jms. Üldpealkiri – Panso kool – pole paha, aga ehk turgatab veel midagi pähe). Kas 4 vihikut korraga tähendaks ühte paksemat, raamatukujulist, või ongi päevaraamatud eri vihikuteks jagatud? See on ehk mugavam, aga killustab? „Kassetti“ kokku panna? Edasiste osade jaoks sobiks vihikud hästi (Teatriühing andis ka kunagi Teatriajaloo vihikuid20Sari „Eesti teatriajaloo vihikud“ ilmus aastail 1963–1991 Eesti NSV Teatriühingu (hiljem Eesti Teatriliit) väljaandena. Sarjas ilmus 13 uurimust erinevatel eesti teatrilooga seotud teemadel. välja, oleme mõelnud selle sarja taastamisele), on paendlik vorm, aga väliskuju peaks siis ühtne, sarja-põhimõtteline olema. Fotodega on jändamist, aga teatriraamat ilma fotodeta on vaesem. Isegi päevaraamatus võiks ehk mõne „läbiva tegelase“ foto veel peale autori omade olla?
Teaduslik see väljaanne tõesti olema ei pea, aga kommentaare (mingil määral) vajavad vist nii ajastu(d) kui mõned teatrielu seigad. Ja nimede registrit?21Nimeregister on raamatus olemas. – niivõrd, kui seal reaalseid nimesid esineb. Ingo ideed (rääkisime ülilühidalt eksami vahel) olidki seotud sellega (vast kuulis Sinult?), et tuleks välja anda terve sari Panso materjale. Aga monograafia tegemisest Sa ikkagi ei pääse – kes siis veel? – ja eriti, kui oled materjalid läbi töötanud ja saad neid dokumentaalseks toeks kasutada.22Karusoolt on oodatud Panso biograafiat Panso surmast alates, kuid suureks takistuseks sai Panso personaalarhiivi sulgemine lese poolt. Loodetavasti see kunagi siiski ilmub! Kahjuks Panso sugulastest tundsin vaid ema – teisi olen vaid näinud ja paar sõna peiedel rääkinud. Jõngermann23Poisikesest tegelane paljudes Panso vestelistes juttudes. (õepoeg minu teada) oli siis juba täiskasvanud mees. Ma ei tea isegi seda, kas esimene naine Berta24Panso esimene abikaasa Berta Panso (sünd. Jeret), erialalt arst. on veel elus! Püüan veel mõelda, kellelt võiks küsida – kas on veel keegi lähituttavaist alles. Lähipäevil olen eksamil jms. 7.–11.-ni on Veljo ära, siis ma arvutit ei kasuta. Kui oled tulemas või on midagi kiiret – helista!
Lea
ILLUSTRATSIOON:
Voldemar Panso koos abikaasa Berta, ema ja ämmaga Pärnu mnt. 361 aias 1950. aastatel. EKM EKLA, fk. A-37: 6115
5. juuni 2007
Ega mul nende kirjadega kiiret pole, töö ju praegu käes ja nii edasi.
Monograafia eest ma põgeneda ei püüa, kui ainult rahulikult ette saaks valmistuda, ja see, mis me praegu teeme, ongi minu jaoks ettevalmistus. Mulle on tähtis, et algmaterjalid – vähemalt teatud ulatuses – oleksid kõigile kättesaadavad.
Nelja vihiku all mõtlen ma praegu nelja eraldi vihikut, mitte ühte paksu. Nad ilmuvad korraga, nii et eriti ei killustu, ja samas annavad märku, et tegemist on seeriaga.
Jah, see sarja-mõte on minult. Ega selles küsijaid kerge veenda pole olnud, aga… Noh, esialgu jään ma enda juurde.
Berta ei ole elus. Püüan kinni püüda – kui on paar päeva aega Tallinnas olla – Aino Tinni.25Draamateatri trupijuht aastail 1944–1993, oli abielus näitleja Olev Tinniga. Tema jalutab koeraga Kunderi uulitsal, ja tema oli Bertaga sõbranna. Pansot tema pere muidugi kirub, aga noh, ma olen elulugude koguja26Elulugude kogumine Kirjandusmuuseumis sai alguse 1990. aastate keskel, 1995. a. toimus esimene seminar, ametlikult asutati Ühendus Eesti Elulood 1996. aasta märtsis. Merle Karusoo on ühendusega seotud algusest peale, ta on lisaks elulugude kogumisele kirjutanud ja lavastanud (juba ka varem) mitmeid elulugudel jm. dokumentaalsel ainesel põhinevaid lavateoseid: „Olen 13-aastane“ (1980), „Meie elulood“ (1982), „Kui ruumid on täis“ (1982), „Ella Kaljase päevik“ (1987), „Haigete laste vanemad“ (1988), „Laste riskiretk“ (1997), „Kured läinud, kurjad ilmad“ (1997), „Küüdipoisid“ (1999), „Päästke meie hinged“ (2000), „Misjonärid“ (2005) jmt., olles seega nn. sotsioloogilise teatri rajaja Eestis. ja oskan kannatlikult kuulata ka kirumist.
Kui ma Panso materjalide kohal istun, siis kord tuleb nutt peale, kord vahkviha – kui palju inimesi, kes kommenteerida võiksid, on selle 30 aasta jooksul27S.t. alates Panso surmast 1977, mil arhiiv oli uurijaile suletud. manalateele läinud! Ja needki, kellega täna rääkida tahaksin, on ohtlikult väsinud. Ma ei saa ju rääkima hakata TÄNA, töödel-tegemistel on järjekord… Oh!!
Jõngermanni nimi on Uno, õepoeg minu teada. Ehk ma leian kellegi, kes mind tema juurde juhataks. Võib-olla olen enne Tallinnas, kui Veljo selle meili avab, aga ikkagi. Kirju saada on ju tore.
Jõudu teile mõlemale!
Merle
ILLUSTRATSIOONID:
Merle Karusoo esinemas Eesti Kirjandusmuuseumi eluloopäeval 26. märtsil 2003. Tema ees laual värskelt ilmunud raamatu „Eesti rahva elulood“ III osa köited. Alar Madissoni foto. EKM EKLA, fk. A-101: 2179
Jaan Eilart ja Voldemar Panso 1976. aastal Ants Lauteri kodutalus Lellel. EKM EKLA, fk. A-37:4156
Neid, kes Bertast rääkida võiks, on vast ka arstide hulgas. Astrid Järvet?28Onkoloog Astrid Järvet oli Jüri Järveti abikaasa. Lõpuks – ka Inna Taarna,29Draamateatri näitleja ja teatripedagoog, mitmete teatrilooliste raamatute autor. kui teatri seest otsida. Küllap Sa oskad „allikakriitiline“ olla. Kuid vaevalt nad Panso õdede peredest eriti teavad. Eilart,30Bioloog, looduskaitse tegelane ja kultuuriloolane Jaan Eilart (1933–2006). kes palju teadis, kadus ju alles üsna hiljuti! Võib-olla teab midagi Panso eakaaslane Margarita Teder,31Margarita Teder töötas aastail 1944–1959 Eesti NSV Kunstide Valitsuse teatriinspektorina, aastail 1963–1982 Eesti NSV Teatriühingu vastutava sekretärina. nii Kunstide Valitsuses kui Teatriliidus pikalt töötanud. Kuid ta on peaaegu pime ja väljas ei liigu, seega teab ehk minevikku, mitte seda, kus sugulased praegu elavad. Võin talle helistada. Võib-olla keegi Draamateatri raudvarast veel – näiteks riietajatest? Noh, Haan võib ka teada, aga…
Homme, kolmapäeval on me arvuti veel käigus. Neljapäevast esmaspäevani mitte, aga ma olen olemas, kui juhuslikult sel nädalavahetusel peaksid linna tulema (helista varem, et kodus oleksin). Ainult laupäeval, 9. VI olen üsna päev otsa eksamil, alles õhtul hiljem kodus. Muidu loen magistrantide töid jne, enamasti kodus.
Jõudu Sulle, mul on süda rahul, kui asi liigub!
Lea
I PÄEVARAAMAT
Merle selgitused ja küsimused
Lehekülgedel on kaks numeratsiooni:
– LEA – see on Sinu numeratsioon esimese prinditud eksemplari järgi, see aitab teatud asju otsida ja võrrelda. Kui valmis oleme, kustutame selle ära.
– Pag… on muuseumis pagineeritud lehtede numbrid, mis ei kattu Panso omakäelistega, sest kõik numereeritud polegi. See on tsiteerimise jaoks ja selle numbri peaks trükivarianti ka jätma, lihtsalt teksti kõrvale. Selle numbri abil saab iga soovija vajadusel teksti originaaliga või sisestatud täistekstiga võrrelda.33 Pagineerimisnumbrid on säilitatud ka trükivariandis.
Kuupäevade kirjutamise olen ühtlustanud. Võõrkeelsed väljendid on kursiivis. Seda lugemise lihtsustamise mõttes. Alguses meiepoolne info-komment. ära märkida. Et mida oleme teinud, palju kärpinud ja miks.
Aga kuidas lahendada jutumärkide küsimus? Need on segamini mõttekriipsuga teksti alguses. Olen mõnel puhul ühtlustanud, aga enne peaks otsustama. Kergem lugeda, kui ühtemoodi. Jutumärkidest on hakatud loobuma, üldiselt. Kui on selge tsitaat, paneksin siiski, mõttekriipse on tekstis mujal ka ja lausete liigendamiseks tuleb vist mõni veel lisada. Aga teatrite jm nimed? Ja P. harjumus panna suurtähed sinna, kuhu e.k. üldiselt ei panda? Kas keegi veel keeletoimetajalikult üle vaatab?
Siin on nüüd juures ka ajaleheväljalõikeid (või nende kirjeldus) I päevaraamatu vahelt. Ehk oleks asja mõni kirjeldus tsitaadiga asendada, seda enam, et VP ise sellele ka vihjab. Kui leiad väljendusrikka tsitaadi, miks mitte! Pelk info oleks ehk bibliograafias.
Ehk peaks sisse tooma ka mõned artiklid, mida ta mainib, ja mille ta säilitanud on, aga meieni (vähemalt päevaraamatute vahel) säilinud pole? Artiklid tervikuna – ei tea. Oleneb sisust. Kas see asja veel pikemaks ei aja?
Esimene päevaraamat ongi vist kõige raskem – kõige rohkem kannatanud. Mõnel puhul tuli absats lihtsalt sellepärast maha tõmmata, et polnud võimalik teksti improviseerida. Mõnel puhul õnnestus täpsustada, mõnel puhul tõesti improviseerisin. Muud ei jäänud üle. Üritasin omakorda, kui lõigu sisu arusaadav on. Aga sellel on piir.
Sisulist valikut pole veel teinudki – mida võtta, mida jätta. Välja jätsin küll lõigud, mille järgi päris otseselt on kirjutatud „Portreed…“34Panso raamatu „Portreed minus ja minu ümber“ esmatrükk ilmus 1975 – Eesti Raamat, Tallinn. See eeldab, et „Portreed“ on uuesti välja antud!352007 ilmus raamatust uustrükk Tammerraamatu väljaandel, kümme aastat hiljem ilmus taas uus trükk – Ekspress Meedia, Tallinn, 2017. Võib siis viidata, et seal ära kasutatud. Praegu on Sepa36Paul Sepp oli näitleja ja lavastaja, kes rajas omanimelise erateatristuudio (1920), millest kasvas hiljem välja Eesti Draamastuudio Teatrikunsti Kool. kohta siiski sees.
Kõige elementaarsem kommentaarium (ja veel mitte sisuline!) läks, näed, kui pikaks. Ometi on need ainult väljavõtted ETBL-ist. Ma pole enamasti kirja pannud teatreid, kus nad kõik mänginud on, seda enam, et Draamateater muutis ju mitmeid kordi nime. Kui Sa pead vajalikuks kuskil midagi lisada, tee seda, palun, või ütle mulle, et ma teeksin. Kui Sa oskad mõne tegelase puhul lisada veel mõnda olulist allikat, võiks viitesse lisada.
Pean veel edasi lugema, võrdlus puudub, palju mujal tuleb. Mõne kohta on üsna palju üksikasju. Kas kõike vaja? Oleneb persoonist.
Lapsepõlve osa ei raatsiks õieti kärpidagi!
Alguse kirjapilt – üldiselt jätaksin selle vahvalt vigase kirja väikese poisi puhul (ainult – millise vanuseni? Algkooli lõpuni?) Aga mõnes kohas jääb mõte segaseks, seal tuleks parandada või mõni punkt või koma siiski vahele panna? Midagi võib täpsustada nurksulgudes teksti vahel (nii olen teinud hilisemate publikatsioonide puhul). Tuleb kokku leppida. Kommentaar: tihti kirjutab nii, nagu kõnekeeles räägitakse, nii nagu kõrv kuuleb. Jälle, mul puudub üldpilt praegu. Esimese lugemise mulje järel ütleks, et selles I osas tuleb ehk kõige vähem kärpeid. Poisipõlve märkmete osas püüdsin põhjendada. Esimene nõuk. aasta – see on nii oluline elu- ja atmosfääri dokument, et kärbiks vähe. Kuigi, ka saksa aeg ja otseselt sõjajärgne on selline, aga seal vist hakkasid joomakirjeldused ülearu domineerima.37Ajapaine ja kunsti liigse ideologiseerituse tõttu otsiti neil aastail teatrirahva seas sageli argireaalsusele leevendust ja vaheldust alkoholist. Ka Panso läks noore mehena selle tavaga meelsasti kaasa, kaldudes aeg-ajalt ka liialdustesse, kuni ta sellisest eluviisist, esmalt haiguse sunnil ja hiljem juba Moskvasse õppima asudes, distantseerus. Näis, kui edasi uuesti loen.
Peaks otsustama, kas jätta need sel moel lehekülje lõppu, või teha iga päevaraamatu ette rubriik „Tegelased“, kus siis kõiki neid kirjeldada. I Päevaraamatu puhul tuleb siis kaks sellist rubriiki: algusesse ja lavakooli algusesse, sest koos lavakooliga tuleb sisse kogu tolleaegne teater. Kommentaarid. See oleneb ka kujundajast. Üldiselt ei taheta enam joonealuseid viiteid, rikuvad ilusat pilti. Aga need on kõige lugejasõbralikumad, teavet ei pea otsima ega lehitsema. Veel ei oska öelda, enne kui edasi loen. Peaks otsustama, millise üldtuntud entsüklopeedia järgi kommenteerida ühiskonnategelasi – viimane EE? Keda ja kuipalju üldse? Kui on üldtuntud nimed?
Käsitletud lavastusi kommenteerima, kui vaja on, oled kõige pädevam Sina. Palun!
Seni on need Panso-poolsed nimetamised nii napid, et pole nagu põhjust kommenteerida. Eeldan, et Mari ja Juss näiteks on teada Tammsaarest. Kui otse vajadus tekib, siis vaatan.
Peaksime arutama kärpimise põhimõtteid. Esimene käepäraseim on muidugi ikka see, et mis mängib edasi.
Lõplik otsus – lõpus! Tegin mõned ettepanekud, aga need, isegi pisiasjad, milles peegeldub esim. nõuk. hooaja atmosfäär, siin kärbiks vähem.
1. Kooli- ja gümnakaaslased kuigivõrd päevaraamatute raames edasi ei mängi, siis võiks need pikad nimekirjad ka välja jätta. Ilmselt küll. Mõned neist mängivad edasi seoses kirjavahetustega ja noorpõlve kirjakatsetega, aga see pole päevaraamatu teema.
2. Kas on nii palju isast vaja, kui „Portreede…“ jaoks on ta ise valiku teinud?
3. Mõned segased lõigud vist välja. Kas „Portreed“ ilmub uuesti?
4. Sama Paul Sepa kohta. Samuti. Mingi üks Venemaa-lugu võiks vist jääda.
5. Keda perekonnast-suguvõsast üldse mängu võtta ja mis ulatuses? Kas me neist midagi teame? Õed? Kõige raskem, aga kui segaseks jääb, tuleb osalt kärpida.
6. Joomist peaks kärpima, puhtalt proportsioonide pärast, sest kui muud kärbime, hakkab see veel rohkem domineerima. Aga teema on oluline! Jah! Oleneb ka, kuidas on räägitud, milline info.
7. Lavakooli kohta käiv – ehk laseks mõnel puhul ajalehtedel rääkida? Mul muidugi pole viiteid ajalehtedele, aga ma arvan, et Haanil on. Tegelen sellega – niikuinii tuleb lasta täisbibliograafia teha. Kas bibliograafia paneks lõppu?38Bibliograafia ilmus eraldi köitena aastal 2010, koostajad Katre Riisalu, Eha Garšnek ja Mari Sibul. Siis saab sellele viidata ja teksti panna (pildiliselt?) mõni selleaegne artikkel või kuulutus. TMM39Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. artikliväljalõiked on juhuslikud, tihti ka puudub kuupäev või väljaande nimi. Maurer!40Mare Mauer – paljude mahukate teatrialaste bibliograafiate koostaja.
Küsimusi:
Kas pastor (Anton) Eilart on korraga pastor, keda VP kuulamas käib, tema usuõpetaja ja see mees, kes kodus näiteks isa-ema hõbepulma käis pidamas. Oletan, et on, aga ei tea. Mismoodi see tegelane suhestub Jaan Eilartiga41Pastor Anton Eilart (1892–1972) oli Jaan Eilarti onu. ja mismoodi isa õetütre mehega, kes on ka pastor ja Eilart? Kas see on kindel? Ei tea. Kui kedagi sugulastest ei leia, peaks otsima (internetist?) kiriku-info kaudu? Pastorid on ehk kusagil arvel, või on neil mõni teatmeteos, kus näeks päritolu, eluteed jm.
Üldine vorm – kui tulevad vihikud, siis: kuhu tulevad vajalikud lisad? Nimede (ka teoste) register – aga see peaks olema, et siit midagi leida (ja selle tegemine võtab oma aja, kui käsikiri lõplikult valmis). Üldbibliograafia? Panso rollid ja lavastused (või pole seda vaja? Aga vähemalt selle perioodi asjad peaks kusagil järjest kirjas olema, et kaootilist teksti toetada.) Tekstis olevate tegelaste kommenteerimine on eraldi asi. Aga kui mõni, kes on alguses kommenteeritud, esineb viimases vihikus? See viib jälle selleni, et kõik vihikud (päevaraamatu osas) peaks ilmuma korraga ja nii, et oleks selge: need käivad kokku, on üks tervik.42Nimeregister on päevaraamatute II köite lõpus, muud lisad (Panso rollid, lavastused jne.) on lisatud bibliograafiale. Kuidas – tuleks kohe kunstnikuga rääkida.
Mul: täpsust. „Landesveeri“ ärakeelamine.
Keda kommenteerime avaliku elu teg.?
Kommentaarid võiks olla lk. all!?43Nii ka raamatus on.
II Päevaraamat, 3. V 41 – 21. VI 42 [Tormise kommentaarid]
Loen 6. VII 07 – 9. VII 07 vaheaegadega
Minu 62 /pag. 7, 8
Elsa Avessoniga stseen – peab vaatama, palju selliseid koguneb, mida kärpida.
„Tänava“ arvustused – ei tea, kas vaja tsiteerida.
Kas kokku-lahkukirjutamine jm. vead jätta keeletoimetajale?
On mõned vead, mida meelega jätame ja kommenteerime (?) – dealoog, dealektika jm. Kõik ia juhtumid? Aga palju neid on? Mõned pole läbivad, vaid kiiruga kirjutatu läbimõtlematus.
Minu lk. 84
Mõnel kohal olen kirjutanud oma spontaanse kommentaari, mis käsikirja mõttes polegi vajalik. Lihtsalt kui mingi asi tuttav ette tuleb, oma lapsemälus talletatuna. 1941. a. vene mineku, saksa tuleku ajal elasin samuti Kivimäel, 8–9-aastasena. Mäletan, kui plahvatuste ajal (tavaliselt kartsin väga, mõnikord mindi ka kõrvalmaja keldrisse, mis puumajade puhul üsna mõttetu oli) me naabrilastega mängisime mängu: kes jõuab enne ümber maja joosta, kui järgmine mürakas käib! Hirm läks siis meelest. Kuni vanaisa meid tuppa ajas. See võis olla Panso kirjutatust mõni päev varem, sest ema polnud kodus. Ta oli jala linna läinud (ise rase, P.-E. ootel), et isale, kes enam koju ei pääsenud, vaid saadeti laevale,44Paul Rummo evakueerus Nõukogude tagalasse. kohver pesu ja riietega järele viia. Seda oletan, sest kuupäevi ma muidugi ei mäleta, ainult tean, et ema polnud selle mängu ajal kodus. Meie elasime Pärnu mnt. ja Laane tänava nurgal, krundil oli 2 maja, „meie oma“ (üürikorter), uuem, oli Laane tänava ääres. Seega Panso kodust mõnevõrra kaugemal. Hiljuti oli see maja veel alles, nüüd ei tea.
Ma ei oska eriti valida arvustustest tsitaate! Sest üldiselt on need väga üldsõnalised, tolle aja stiil, ei kirjeldata ka kuigivõrd, mis laseks natukenegi näha. Midagi sobib ehk ajastu tausta näitama.
Kui mingeid tsitaate või vähemalt arvustuste pealkirju (või ajalehest koopiana illustratsiooniks) ära tuua – oleks vaja ajal. nimesid ja kuupäevi!
III, IV, V päevaraamatud lõpetasin 16.07.07 hilisõhtul!
TERE JÄLLE!
Kui see portsjon loetud, anna, palun, märku. Tulen kohe järele ja toon järje.
Kõigepealt kordame üle, et mitte DÜSELDAMA vaid DIISELDAMA. Kui märkad kuskil düseldamist, paranda, palun, ära. jah
Valedest sõnadest jätaks kindlasti DEALEKTIKA JA DEALOOG, PERSONAAL, VETERAAN, MAGASIIN, BRIGADIIR – sest sellist kasutust leidsin ka ajalehest. Jah. Mida teha BUBERTEEDI JA BULJONIGA? Kuskil vist juba parandasin, aga siis lõin kõhklema. Ma parandaks.
-NUD, -TUD kesksõnad. Alul hakkasin parandama, aga siis jätsin järele. Kõnekeeles me seda ’u’-d ju niiväga ei häälda. Mis arvad? Võib jääda. Seda enam, et Kaplinski propageerib seda vormi! FRANTS peaks nüüd igal pool olema FRANZ ja MAX – MAKS, nagu leksikonis on. Jah. Teatrite nimed olen nüüd ühtlustamise mõttes jutumärkide vahelt välja võtnud, sest aeg-ajalt teeb seda ka Panso. Estonia üleliigse ’o’ olen maha tõmmanud, sest hiljem teeb seda ka VP.
Üldiselt, jah, nõus. Aga mõned erandid ehk tulevad, näiteks see estraaditeater „Plaza“? (Mind ajab naerma, et nüüd on puha Tallinna läikivad kõrghooned „Plazad“!) Ajalehtede-ajakirjade nimed, näidendite pealkirjad jäävad vist jutumärkidesse?
Mis veel sellelaadset?
Joonealustes hakkasin näitlejate puhul märkima, millistes Panso lavastustest nad hiljem kaasa on teinud, aga valisin ainult need, mis on MÕLEMA artiklis ära märgitud, seega ETBL autorite meelest teatrilooliselt oluliseks peetud. Mingi alus peab ju olema… Kui arvad, et niimoodi võiks, viin selle ettepoole ka sisse. Ei teadnud, et mõlema. Kui leiame midagi olulist välja jäämas, paneme juurde. Näitlejate-lavastajate puhul tahaks joone all märkida ka nende memuaarteosed, aga ETBL on tänase päevaga võrreldes45Eesti teatri biograafiline leksikon (ETBL) ilmus aastal 2000, järgnevatel aastatel on ilmunud üsna palju teatriraamatuid ning lisandunud muud olulist infot. väga ebatäpne ja tuleks uuesti läbi kirjutada. Tuleks lisada, mis sealt puudu. PS – kas märkida näiteks ka TMK vastab-rubriik?46Ajakirja Teater. Muusika. Kino pikk intervjuu valdkondade olulisemate persoonidega. Selle põhjal on välja antud ka raamat „Vastab…“ (2005, toim. Piret Kruuspere jt.), mis koondab valiku neist intervjuudest. Anna, palun, nõu. Võiks vist küll, neid pole ju väga palju selle perioodi inimestelt.
Seniks!
Merle
Olen kirjutanud pähetulnud asju ka käsik. äärtele ja teinud veel mõned väikesed kirjaviisi parandused, vaieldavad ehk. Saadan jälle sellesama paberi tagasi, aga kui nüüd tuled, katsu mulle teha koopiad, muidu ma ei mäleta midagi! Ja selle „Teatrielu“47Kirjavahetusest ei selgu, millist „Teatrielu“ köidet ja artiklit on silmas peetud. ja kirjade väljakirjutuste koopiad, kui jõuad! Kuu lõpp ligineb hirmsa kiirusega, midagi jõuan veel enne 26.–27. 07; siis peab mõtlema, kas võtan Pärnu kaasa või jääb septembrisse! Lea
21.07.07
Merle, kuna oma logiseva tervise tõttu olen kodus ja käsikirja järgmise (viimase) tüki saan Sinult alles homme-ülehomme, siis panen siia veel kord kirja mõned artiklid, mis võivad ehk kommentaaride juures ja üldise tausta mõttes aidata. See, mis olen n.-ö. peast kirjutanud käsikirja äärtele, annab ju konkreetset teavet vähe.
Otseselt teatrisituatsiooni fakte saab kõigepealt ikkagi TMK 1994/7 (minu artiklit Lauterist48„Kultuuripõllu harija: kilde ühest saatustervikust“ [Ants Lauter 100], TMK 1994, nr. 7, lk. 17–30. oled ilmselt lugenud, raamatus49Lea Tormise raamat „Teatrimälu“, Ilmamaa, Tartu, 2006. Artikkel Lauterist kannab seal pealkirja „Saatusetervik“, lk. 165–182. on seda toimetaja poolt kärbitud, aga minimaalselt. Kuid olulised on Heli Viisimaa publitseeritud mälestused50Vastab Heli Viisimaa – TMK 1994, nr. 7, lk. 3–16. Viisimaa oli Lauteri viimane elukaaslane. samas numbris) ja TMK 8/9 1994 (sealt on Kivirähk51A. Kivirähk. Enne kui õpiti ujuma: 1950. aastate algus Tallinna Draamateatris. – TMK 1994, nr. 8/9, lk. 19–26. huvitav, kuid esialgu veel pealiskaudne; Treierit52E. Treier. Priit Põldroosi lahkumine [teatritööst kõrvale jäämisest ja lahkumisest Draamateatri direktori ja kunstilise juhi kohalt 1949. aastal.]. – TMK 1994, nr. 8/9, lk. 27–37. tuleb võtta kriitikaga, ta on väga enesekeskne ja subjektiivne siin, aga midagi Põldroosi53Priit Põldroos – lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja publitsist, üks Panso õpetajaid. Panso on ise Põldroosist kirjutanud nii päevaraamatutes kui ka raamatus „Portreed…“, nimetades teda „paradoksaalseks“. kohta ikka. Järveti54„Noore Järveti näitejuhid“ [Reet Neimari lindistatud ja vahendatud mälestused] – TMK 1994, nr. 8/9, lk. 38–47. mälestused on huvitavamad).
Aga faktoloogia seisukohalt on oluline Õie Elango artikkel teatripoliitikast 1944–1953.55Õ. Elango. Teatripoliitikast Eesti NSV Kunstide Valitsuse päevil (1944–1953). – TMK 1994, nr. 8/9, lk. 48–65. Seda täiendab TÜ väljaanne „Teatri ja teaduse vahel“ 2002, kus on Liis Hioni56Liis Hion on lisaks mainitud artiklile kirjutanud magistritöö „Teatripoliitika Nõukogude Eestis aastatel 1944–1953“ (Tartu, 2002, juh. Luule Epner) ja mitmeid teisi artikleid sel teemal. art. teatrite majanduspoliitikast 1944–1953. Mina tean tendentse ja muud sellist, aga arve ma ei mäleta kunagi!
Kogumik „Võim ja kultuur“, Tartu 200357Koostajad Arvo Krikmann ja Sirje Olesk, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus. annab tausta – nii Eve Annuki58Eve Annuk, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, on kirjutanud mitmeid artikleid Nõukogude aja kirjandusest ja kultuuriloost, nimetatud kogumikus ilmus tema artikkel „Totalitarismi ja/või kolonialismi pained: miks ja kuidas uurida nõukogude aega?“. – Võim ja kultuur. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2003, lk. 13–40. art. nõuk. aja uurimisest, kus ta toob ära mitmed katsed meid huvitavat perioodi liigendada ja nimetada. Ja kaks Sirje Oleski59Sirje Olesk, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, praegu Helsingi Ülikooli eesti keele ja kultuuriloo õppejõud, on teenekas Nõukogude aja kirjanduse ja kultuuriloo uurija. Tema sulest ilmus mainitud kogumikus artikkel „„Laine põhi“. Kirjandusest ja selle kontekstist Eestis aastatel 1950–1953“ ja kommenteeritud allikapublikatsioon „Võim kirjanduse kallal: dokument eesti kirjanduse juhtimisest 1950. aastal“. artiklit, eriti publikatsioon ühest Kirj. Liidu parteikoosolekust sel ajal, kui natsionaliste hakati tegema. (Akadeemia 1998, 1999 publitseerib mitmes numbris 8. pleenumi60EK(b)P Keskkomitee 8. pleenum toimus 21.–26.03.1950, mille järel algas nn. kodanlike natsionalistide nõiajaht Eestis. Paljud loovharitlased pandi vangi või kaotasid töö. stenogrammi – jube ja õpetlik!). Sirje Oleskil on neljakümnendate murrangu kohta (põhil. kirjanduses) veel huvitavaid uuringuid, näiteks ta raamatus „Tõdede vankuval müüril“, Tartu 2002, Kirj. Muuseumi väljaanne61Sirje Oleski artiklikogumik oli esimeseks raamatuks sarjas „EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost“.. S. Oleskil ja L. Hionil on samast ajast artiklid ka Underi-Tuglase kirjanduskeskuse väljaandes (2002) „Kohandumise märgid“.62Samanimelise konverentsi ettekannete põhjal koostatud artiklikogumik, toimetajad Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann, ilmus UTKK sarjas „Collegium litterarum“. Sirje Oleskil ilmus seal artikkel „Peatükk ajaloost: ENSV Kirjanike Liit ja EK(b)P kaheksas pleenum“ ning Liis Hionil „Eesti teater stalinismi ajal. Uurimisega seotud allikakriitilised ja psühholoogilised probleemid“. Sügisel võin Sulle kasvõi paljundada. Peale selle on veel hulk ajaloolaste raamatuid, mida pole kõiki jõudnud sirvidagi. On ju veel eraldi raamat tsensuuri kohta63K.-O. Veskimägi. Nõukogude unelaadne elu: tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed, Tallinn, 1996. jne.
Ma ei arva, et Sa seda kõike jõuaks lugeda, aga esialgu on vähemalt need TMK artiklid küll vajalikud. Eks siis taustamaterjale jõua veel juurde lugeda.
Kahjuks ei jõua ma enam jälgida vene uuemaid teatmeteoseid, kuigi neid kindlasti on – kust saaks mõnd nime kontrollida või viidete jaoks materjali. Midagi on ka ENE-s.
Muide, oli olemas veel niisugune nähtus, nagu nn. telefoniõigus64Põhimõtteliselt väga oluline märkus. Kahjuks on Nõukogude aja uurimisel seda seni väga vähe käsitletud, ilmselt just seetõttu, et selle kohta ongi keeruline infot leida. Mingil määral on teemat käsitlenud Tõnu Tannberg jt. oma Nõukogude aega käsitletavates artiklites.. S.t. ka selle aja dokumendid ei fikseeri tegelikke otsuseid ja käske alati. Oli asju, mida ei tahetudki paberile jätta! See jätkus ju ka hiljem, pärast Stalini-aega.
aug 2007
Tere ja head uut aastat!65Teatriinimestel on kombeks soovida uue teatrihooaja algul „Head uut aastat!“.
Sinises kaustas on algtekstid, mustades kaustades eelmised (vahelehekesed on vahel päevaraamatute numbritega), ümbrikutes uued ühekaupa.
Ma jätan nüüd korraks pooleli (kaks viimast päevaraamatut66Karusoo peab siin silmas Panso originaalpäevaraamatuid, mida kahes köites ilmunud raamatus on kokku 11. on tegemata) ja võtan ette kommentaarid, et neid kuidagi ühtlustada. Kommentaare on eraldi tarvis välja võtta ka selle pärast, et keegi kas muuseumist või Teatriliidust lisaks uusi aunimetusi, preemiaid, memuaare ja kahjuks ka surmaaastaid. See abimees või need abimehed ei pea ju kogu materjali läbi lugema. Küsimus on ETBL ja EE osaliselt vananenud andmetes põhiliselt. Mida Sina tead, pane julgesti kirja. Päevaraamatutega jätkan siis järgmisel nädalal. Muidu ma enam ei tea, keda ma tutvustanud olen ja keda mitte. Sina lisa ikka oma täpsustused ka kommentaaridele.
Palun, jälgi ka seda, et kommentaarid oleksid õige koha peal. Mõnikord tuleb, kardan, põhikommentaar liiga hilja, mõnikord ehk liiga vara. Samuti võiks ära võtta ülearused kommentaarid. Tasapisi peaks hakkama eessõnasid või kuidas neid nimetada, vormistama. Pane ka, palun, eraldi lehel kirja, mis peaksid seal ära öeldud olema. Võid siis kasvõi meili saata, nüüd oled ju kodus. Peamine palve Sulle – tee kärpeettepanekuid ühe viiendiku osas tekstist. Julgelt kohe! Enamik selliseid olen realiseerinud ja ise juurde kärpinud, aga õige julguse saan siis, kui omakorda Sinult nüüd selle paki tagasi saan Sinu ettepanekutega.
Rääkisin Ene Paaveriga.67Ene Paaver töötab alates 1997. aastast Eesti Draamateatri dramaturgina. Karusoo ja Tormise pakkumise võttis ta siiski vastu ja oli Panso päevaraamatute toimetaja.Küljendaja ta leidis, ehk saab nüüd ka kujundamisasjad ühele poole. Toimetajaga on asjad endised. Ütlesin edasi Sinu sõnad, et ehk teeks ta seda ise. Ta arvas, et kommentaaride osas saab ta aidata küll, on seda Liliani68Lilian Vellerand, teatriloolane ja -kriitik. kõrval õppinud, aga Panso kallale minna ei julge. Ütlesin siis, et meil on tarvis eelkõige kõrvalseisja pilku. Ta ehk jäigi nõusse. Põhimureks võib saada, et tal hakkab igast asjast kahju, ja pigem tahaks ta materjali laiendada kui koomale tõmmata. Aita siis mind, kui nii peaks minema. See peaks olema lihtne, lugejasõbralik raamat, piisavalt suure lisainformatsiooniga erialainimeste jaoks ja viitestikuga uurijatele (pagineerimisnumbrid).
Merle
Publikatsioon on seotud Eesti Kirjandusmuuseumi teadusteemaga IUT22-2 “Kirjanduse formaalsed ja informaalsed võrgustikud kultuuriloo allikate põhjal (1.01.2014−31.12.2019)”.