Ajalookirjutuse huvi 16. sajandi Tallinna kiriku- ja kirjamehe Balthasar Russowi vastu on keskendunud peamiselt tema kuulsale „Liivimaa provintsi kroonikale“ (1578, 1584) ja Paul Johanseni oletusest võrsunud kinnisideele, et Russow pärines maarahvast.[1] Viimati nimetatud asjaolu pole küll leidnud kutseliste ajaloolaste seas üksmeelset omaksvõttu ja on põhjustanud vaidlusi, kui meelde tuletada aastatel 1987–1988 Keeles ja Kirjanduses ilmunud Küllike Kaplinski, Elina Öpiku ja Jaan Krossi kirjutisi.[2] Lõplikku selgust vaidlusalasesse küsimusse ei toonud ka Paul Johanseni 1996. aastal postuumselt ilmunud uurimus Balthasar Russowist.[3] Viimase teose lõpetamata käsikirja täiendas taktitundeliselt ja pädevalt Heinz von zur Mühlen ning selle põhiväärtus seisneb pigem Liivimaa kroonika allikate ja saamisloo ning ka retseptsiooni analüüsis. Selle uurimusega jõudis Russowiana uude ajajärku, kus ootab lahendamist nii vanu kui ka uusi ülesandeid.
Liivimaa provintsi kroonika äsjane kommenteeritud tõlge eesti keelde on huvi Russowi vastu taas aktualiseerinud. Tuletagem meelde Sulev Vahtre ammust tõdemust: „Vajadus Russowi kroonika tekstikriitilise väljaande järgi on aga selge ja jääb uurimisülesandena püsima.“[4] Mööngem, et kroonika uus tõlge sellisele nõudmisele ei vasta, sest ideaalis peaks selline väljaanne olema kakskeelne ning ta peab sisaldama kroonika esmatrükkide sisulise konkordantsi. Niisuguse raskekaalulise akadeemilise ülesande kõrval ei tohi kroonikakirjutaja puhul unustusse jätta ka tema elukäigu teisi külgi, et paremini mõista Russowit kui 16. sajandi inimest ja autorit ning kogu seda miljööd, milles ta elas ja kirjutas.
Russowit käsitlevast kirjandusest võib jääda petlik mulje, et kõik algallikad on publitseeritud ja ammendatud ning arhiividest uute materjalide leidmine pole lootusrikas. Baltisaksa õpetlaste Friedrich Bienemanni, Theodor Schiemanni ja Otto Freymuthi publitseeritud arhiivileiud sisaldavad endas selle vundamendi, mida me Russowist teame.[5] Võib tunduda isegi üllatav, et põhiline osa neist allikatest on seotud Russowi tegevusega Pühavaimu kiriku jutlustaja ja pastorina. Freymuthi käsitlus on selles osas põhjalik, nii et Johansenil jäi üle vaid neid teadmisi Tallinna 16. sajandi kirikuloo taustal tõlgendada.
Tallinna Pühavaimu kiriku ja koguduse ajaloo kõige huvitavam ajajärk algas reformatsiooniajastul, kui Paul Johanseni väitel sai Pühavaimust Tallinna eestlaste peakirik.[6] Niisugust järeldust paraku sõna-sõnalt toetada ei saa, sest eestikeelseid jutlusi peeti ka Niguliste ja Oleviste kirikus. Tallinnas reformatsiooniga kaasnenud uuendusi on asjatundlikult uuritud ja tõdetud, ent allikate kasinuse tõttu on küsimusi, millele pole selgeid vastuseid.[7] Nii jääb ka Pühavaimu kiriku lugu allikate vähesuse tõttu suhteliselt tundmatuks. Senised teadmised osutavad kolmele institutsioonile – kirik ja/või raekabel ning Pühavaimu seek. Tallinna all-linna kahe kihelkonnakiriku, Niguliste ja Oleviste kõrval oli Pühavaimul isepärane seisund, sest tal puudus eelmistega võrreldes oma kihelkonnaterritoorium,[8] mis seletab asjaolu, et kirik sõltus suurel määral rae otsustest. Kas sellest tuleb välja lugeda, et Pühavaimu kirik oli rae patronaadi all, mis seletaks ka nn. raekabeli funktsiooni, vajaks eraldi selgitamist. Niisugust arvamist toetab ka asjaolu, et pärast dominiiklaste Katariina kiriku põlemist 1531. aastal andis raad eestlaste või siis mittesaksa koguduse kasutusse Pühavaimu kiriku.
Mil moel kujunes Pühavaimu mittesaksa kogudus, jääb küsimuseks, millele vastamiseks allikad puuduvad. Arvamisel, et linnaeestlaste kogudus võis tekkida Pühavaimus juba reformatsiooni eelsel ajal, pole toetavaid tõendeid.[9] Järelikult oli enne reformatsiooni kirikul oma saksa kogudus, mis pärast 1531. aastat ei läinud kindlasti laiali. Võimalik, et Pühavaimu puhul tuleb mõista ühes koguduses kahe erineva poole olemasolu, kus ilmselt olid ülekaalus linnaeestlased ja ka raele alluvate linnamõisate külades elavad talupojad. Ent üksikasjades jääb seegi ettevaatlikuks oletuseks.
Tallinna Pühavaimu koguduse pastorite ja diakonite reas on 16. sajandil mitmeid meie vanemas kultuuriloos väljapaistvaid vaimulikke. Nende puhul on sageli oletatud eesti päritolu, kuid tõestada seda pole võimalik. Ametisse nimetamisel nõuti kandidaatidelt Jumalasõna ja laulu- ning keelteoskust. Kui Liivimaa sõda ja katk olid laastanud Tallinna vaimulike ridu, siis polnud uute kandidaatide leidmine lihtne, mis seletab ka Russowi kaasuse erandlikkust. Pühavaimu kogudus kaotas 1565. aastal pastor Thomas Harderi (Mündrick) ja kui teda kutsuti asendama Narvast pärit Jacob Schinckel, siis jäi Pühavaimu abiõpetaja koht vakantseks.[10] Vaimulike ametikohtade täitmise eest linnas vastutas muidugi raad, otseselt korraldas kirikuasju aga superintendent Johannes Robertus von Geldern koos linnaministeeriumiga. Russowi kutsumine vaimuliku kohale pidi niisiis olema kooskõlastatud raega ja usutavalt pidi ta sooritama ka vastava eksami juhtivate vaimulike kogu ees. Siin pidi tekkima küsimus tema Stettini pedagoogiumi lõpetamata stuudiumi pärast, ülikooliharidusest rääkimata. Kuid ilmselt olid Russowi teadmised ja keeleoskus piisavad ning sobivate kandidaatide põud nii tõsine, et teda vaimulikuametisse ja Pühavaimu eesti koguduse abiõpetaja kohale kutsuti.
Millal Russow vaimulikuametisse ordineeriti, pole lõpuni selge. Niguliste vanas kirikuraamatus (Kirchen Buch) on märgitud, et Balthasar Russovius, Revaliensis ordineeriti Pühavaimu pastoriks 12. märtsil 1563.[11] Ehk oli siin mõeldud siiski abipastori ehk diakoni kohta, sest pastor Schinckel suri alles 1566. aastal. Teisal on mainitud, et Russow ordineeriti 3. märtsil 1567, kusjuures mõlema kihelkonna ja ühislaeka poolt suures gilditoas kõigi jutlustajate juuresolekul.[12] Russowi valimist Pühavaimu pastoriks segas intriig, sest 18. veebruaril 1567 olla kandidaatide hulgast valitud Keila õpetaja Christianus Ostendorp, mis ilmselt siiski tühistati. Nii sai alguse Russowi tegevus kodulinna vaimulikuna, mis kestis 37 aastat.
Me teame Russowi vaimuliku-aastaist kahetsusväärselt vähe. Vaid seda, et ta Pühavaimus pidi nädalas kolm jutlust pidama ja et suure töökoormuse pärast pidid Johannes Bussow ja Johannes Petri (Mündrick) teda aitama, nii et Bussow pidi ühe mittesaksa jutluse ja Petri ühe rootsikeelse ja ühe eestikeelse jutluse nädalas pidama.[13] Russow protestis ka palgaolude üle. Kui 1569. aastal tõsteti linnavaimulike palka, siis jäi Russowi palk 400 marka aastas kihelkonnakiriku pastori palgaga võrreldes 100 marka väiksemaks.[14] Et Russowilt pole säilinud mitte ühegi jutluse käsikirja ega isegi fragmenti, seletub võib olla tema isiklike paberite, kirjade, käsikirjade ja raamatute täieliku kaotsiminekuga pärast surma.
Tallinna Linnaarhiivis leidub siiski Russowi autograafe, mida pole senini avaldatud ega ajalookirjanduses kasutatud. Kõige mahukam neist on kimp arveid, mida pastor Russow pidi esitama rae arvehärrale matustelt laekunud sissetulekute ning kirikuteenistuseks kulutatud väljaminekute kohta.[15] Nimetatud allikas pole täielikult tundmatu. 1875. aasta novembris leiti Tallinna raearhiivis suurem arv „ürikuid“ ning taasavastatud arhivaalide regestite loendis mainitakse ka Russowi arveid aastatest 1588 ja 1590–1594.[16] Sellele materjalile lisandub fragmentaarselt säilinud arvete leht 1579. aastast. Arvete lünklikkus tähendab vaid seda, et vahepealsete aastate tulude ja kulude aruanded pole säilinud. Kui arvetes olevaid sissekandeid saab Russowile omistada vaid käekirja põhjal, siis kinnituse sellele saab aastaarvete lõpulehe pöördel leiduvate rae arvehärrade kättesaamist kinnitavatest märkustest, kus on Pühavaimu kiriku pastori, isand Balthasari nimi mainitud.
Mida sellest allikast saame tänapäeval välja lugeda? Esiteks väärib tähelepanu, et matmiste loendid on erineva pikkusega. Kui 1579. aastal on kirjas 24 ja 1588. aastal 25 matust, siis 1590. aastal on Russowil toimetada 101 matusetalitust. Järgnevatel aastatel taandub see arv uuesti, 1591 – 44, 1592 – 35, 1593 – 41 ja 1594 – 18 matust. Matuste suur arv 1590. aastal osutab suuremale suremusele või katkuepideemiale tol aastal. See arvamus ei passi Thomas Hiärni kroonika teatega, et Eestimaal möllanud 1591. aasta talvel ja 1592. aasta algul katk, nii et ainuüksi Tallinnas surnud üle 5000 inimese, mis on ilmne liialdus.[17] Võib olla Hiärn eksis katku dateerimisega? Tallinna rae 1590.–1591. aasta protokolliraamatus puuduvad sissekanded 17. septembrist kuni 11. detsembrini 1590, mis lubab ettevaatlikult oletada, et vahest oli puhkenud linnas katkuepideemia, mis omakorda seletaks Russowi toimetatud matusetalituste suurt arvu sel aastal.[18] Väidetavalt suri 1590. aastal ka Russowi teine naine Magdalena koos lastega, kuid tema nime me siinsest loetelust ei leia, järelikult mattis tema pereliikmeid keegi teine vaimulik.[19]
Kiriku sissetulekute loendid on peaaegu eranditult nn. kellaraha (Klockengeld) arved. Pühavaimu kiriku kellade helistamise eest tuli kadunu omastel maksta tavaliselt 9 marka, mis jäi samaks alates 1579. aastast kuni 1594. aastani, hoolimata rahaväärtuse muutumisest. Kellaraha suurus aga varieerus paljudel juhtudel. Esiteks leidub isikuid, kes on kellarahast priid (fry) – vaimulikud ja teised kirikuteenrid ning koolmeistrid ning nende pereliikmed. 1590. aastal oli kellarahast vabastatud tütarlaste koolmeistri Eggerti (72. sissekanne) ja Oleviste pastori Joachim Walteri (327.) ning tema venna (120.) matusetalitus. Kellaraha ei pidanud maksma kahe nimeta üliõpilase (146., 205.), köstri lapse (307.), Jacob Hauewechteri ja tema laste (103., 108.), Hans ja Tonnis Gildeknechti (84., 152.) matusetalituse eest. Viimastel juhtudel pole selge, miks nad on maksust vabastatud. Paljudel juhtudel on kellaraha varieerunud, tasumäär oli kõrgem aadlike ja nende pereliikmete matuste eest.[20] 1590. aastal maksti Rootsi vägede ülemjuhataja (Eestimaal), feldmarssali ja paljude mõisate omaniku Hans Wachtmeisteri (75.) matusetalituse eest 36 marka, tema lapse eest (78.) 18 marka.[21] Niisamuti maksti enam aadlimeeste Hans von Roseni (73.), Otto Üxkülli (77.) ja Claus Duve/Taube (234.) matuse puhul. Võiks arvata, et ka linna kõrgemad isandad maksid suuremat kellaraha, aga kindlalt seda väita ei saa. Raehärra Hinrich Wilbersi (69.) matusetalituse tasu oli tavapärane 9 marka, niisamuti maksti raehärra Jochim Goldtberchi külalise (71.), raehärra Berendt Winckelmani (202.) ja bürgermeister Mauritz Bredtholti naise (188.) matuse eest ning üksnes bürgermeister Diderick Korffmakeri (180.) puhul oli kellaraha kahekordne.
Millega aga seletada kõrgemat kellaraha nende puhul, kes ei kuulunud aadli ega linna jõukama rahva hulka. 1579. ja ka 1588. aastal on sissekandeid, kus kinnitatakse, et on makstud 9 marka kellaraha ja hauakoha eest 10 marka (laste puhul 3 marka). Jürgen Turske (53.) – teadaolevalt polnud ta linnakodanik ja võib-olla oli eesti päritolu – matusetalitus koos hauaplatsiga maksis 49 marka, tema lapse (51.) eest aga veel 12 marka, niisamuti ka eestlase Sauna Hansu lapse (4.) eest 12 marka. Kubbia Jürgeni naise (155.) puhul oli tasu 29 marka, Jacob Petsche, seega Jacobi naise (237.) eest aga 49 marka. Miks aga nende, usutavalt eestlaste matuste eest oli tasu nii kõrge, samas kui eestlase Wagga Hannuse (213.) matusetalituse eest maksti vaid 9 marka, jääb selles loendis selgusetuks. Siin tekib arusaadavalt küsimus Pühavaimu kogudusest, mille liikmeid pastor Russow viimsele teekonnale saatis. Kas tuleks siis Jürgen Tursk, Kubbia Jürgen, Jacob Pe(e)t, Wagga Hannus ning mõned eesti soost kalakaubitsejad[22], kanepipunujad, kivisepad, gildisulased jne. pidada koguduse liikmeteks? Võib-olla kuulus sinna ka Vana Anneke, kelle tütre (95.) matusetalitus maksis 49 marka ja mille järel on tehtud kirikule 100 marga suurune annetus (96.), niisamuti kivisepp Harrack Steinwercker (109.), kelle sissekande järel on samuti annetatud kirikule 100 marka (110.). Ometi on selge, et Russow ei matnud ainult oma koguduse liikmeid, matusetalitusi tuli läbi viia nii linnas kui ka väljaspool linna siitilmast lahkunutele, ka neile, kelle nimegi Russow ei osanud kirja panna. Anonüümseks jäävad Ebdissche (34.), usutavalt abtiss, Lübecki proua (43.) ja Narva proua (179.), kloostri neitsid (82., 247., 253.), võimalik, et tütarlaste kooli kasvandikud või ka surnuks pistetud pootsman (322.), kohtulikult hukatu (278.) ning teised juhtumid. Russowi kirja pandud matusetalituste loend on sarnane Georg Mülleri 17. sajandi alguse nn. tuluraamatuga ja ka Oleviste kiriku ja Tallinna Uue seegi arveraamatuga.[23]
Loomulikult tekib Russowi kellaraha arvetest tulenev küsimus: kuhu siis kõik need surnud maeti? Levinud arusaama kohaselt on keskajal ja ka varasel uusajal nimekad tegelased maetud kirikusse ning kirikusse matmised keelati alles 18. sajandil.[24] Kuid siinsetes arvetes märgitud 288 surnut, unustamata neid aastaid, kus arved pole säilinud, pole kindlasti maetud Pühavaimu põranda alla. Marten Seppel on Mülleri tuluraamatut uurides järeldanud, et linnas oli kümme matusepaika, nende hulgas ka Pühavaimu kiriku juures.[25] Paraku jäävad Pühavaimu kiriku asendi tõttu kahtlused, kas ikka kõiki Russowi loendis olevaid maeti kiriku juures olevale piiratud alaga kalmistule.
Kellaraha laekumistest on Russow katnud mitmesuguseid väljaminekuid (vthgaue) kiriku tarvis. 1579. aastal on ta maksnud 71 marka rae sündiku (Conrad Dellinghausen) prouale ja 55 marka Hermen Koltzile kiriku tarvis ostetud veini (bastert) eest (25., 29.). Kirikuveini ostmise arved on väljaminekute reas regulaarsed. 1590. aastal maksis Russow advendi ajast kuni lihavõtteni 89 marka veini eest (165.), lihavõttest mihklipäevani 130 marka (166.), mihklipäevast jõuludeni aga 40 marka (167.). 1591. ja 1593. ning 1594. aastal on ta kirikuveini ostnud kaupmees Paul Wibbekincki (222., 316., 341.), lisaks ka Hermen Timmermani käest (345.). Armulauaveini kõrval on väljaminekud ka oblaatide (ablaten, oblaten) ehk armulaualeiva ostude eest. Kuluartiklite hulka kuuluvad küünlavaha ostud ja küünalde valmistamise arved. Russow pani kirja ka muud kulutused, kirikuakende parandused, karikakapi luku eest, köstrile poole aasta eest teisipäeviti oreli tallamise (Orgel getreden) eest, õlleraha kirikuvõlvi pealt lume puhastamise eest, kirikukella õlitamiseks searasva (Schwynsflomen) ostmise eest. 1594. aastal on searasvaga õlitatud ka seierit (340.), mis osutab juba seieritega kellale arvatavalt kiriku seinal.
Kiriku rahalised aruanded esitas Russow rae arvehärrale läbivaatamiseks. Kellaraha sissetulekuid ei saa otsesõnu käsitada pastori puhastuluna, liiati pole arvelduste küsimus päris selge. 1590. aasta kellaraha sissetulekuid oli kokku 1639 marka, väljaminekute summa 1652 marka, mis on vist kirjaviga, sest tegelikult võis see summa olla u. 652 marka. Samas on kulude reas märgitud, et pastori palgast on 14 taalrit maha arvatud (174.) ja mihklipäevaaegsest poole aasta palgast on veel 50 taalrit (gude daler) maha võetud (175.). Pastori arvepidamisest ei nähtu, kas ta pidi tulude ülejäägi kulude suhtes raekassasse üle andma või mitte ning milline oli nende arvete vahekord talle kehtestatud palgamääraga.[26] Hoolimata mitmest vastuseta küsimusest avab Balthasar Russowi arvepidamine väärtusliku sissevaate pastori toimetatud matusetalituste mõistmiseks Tallinnas 16. sajandi hilisel poolel ning rikastab meie teadmisi Eesti vanema kultuuriloo nii olulisest isikust.
Tallinna Pühavaimu pastori Balthasar Russowi arved 1579, 1588, 1590–1594[27]
Tallinna Linnaarhiiv, f. 230, n. 1, s. B.l. 11, fol. 1r–13r
fol. 1r
Entfang des Klocken geldes thom hilligen geÿste Anno 1579
(1.) herrn Fredrick Ostmans Kindt ––
(2.) Jủrgen Nasschertsche –– 9 mr.
(3.) Claus Biornson –– 9 mr.
(4.) Saủna Hans sÿn kindt –– 9 mr. vor de Klocken, 3 mr. vor de stede
(5.) Berenth Tủủessche –– 9 mr.
(6.) Hans Gildeknechts wÿff –– 9 mr. vor de klocken, 10 mr. vor de stede
(7.) Meÿster Hans de Apoteker –– 9 mr.
(8.) Eÿnes Landesknechts kindt –– 9 mr. vor de klocken, 3 mr. vor de stede.
(9.) Hans Kerckhoff ––
(10.) de Sandtstedessche –– 9 mr.
(11.) Rotgert Mủndủs –– …..
(12.) Vincentz Hennepspinner –– …..
(13.) Jost Dủnte –– …..
(14.) Her Ad …..
(15.) de olde …. vor de …..
(16.) Item eÿn ….. gestorủe …..
(17.) Item Sa ….. vor de kloc …..
(18.) Merten Ses….. vor de klocke…..
(19.) Item eÿn Balb….. vor de kloc…..
(20.) M …..
fol. 1v
(21.) Merten Wachtmeÿsters Kindt ––
(22.) Jacob Korsner –– 9 mr. vor de klocken, 10 mr. vor de stede
(23.) Eÿne olde frow vp der Apoteken –– 9 mr. vor de klocken, 10 mr. vor de stede
(24.) Item eÿne olde schniders frow –– 9 mr. vor de klocken, 10 mr. vor de stede
Summa 280 mr.
fol. 1a r
Vthgaủe vam Klocken gelde Anno 1579
(25.) Erstlick vor 17 stope vnd 3 qwarter bastert des Herrn Syndico sÿner froủwen geschicket 71 mr. vam Adủent beth 14 dage nah passchen gehalet tho der kercken behoff
(26.) Item 10 mr. vor ablaten
(27.) Item Mattis Glaser 7 mr. gegeủen vor eÿne plate Jnth Kercken fenster
(28.) Item dem Koster j par scho js 6 mr.
(29.) Item noch Hermen Koltz gegeuen 55 mr. vor 14 stope minus 1 qwarter bastert
(30.) Item noch vor ij stope Wyn …..
(31.) Euert Kampfferbeck 6 …..
(32.) Item noch ….. vor ablaten
fol. 2r
Entfangk des Klockengeldes thom hilligen geÿste Anno 1588
(33.) Erstlich Thomas Ecksche –– 9 mr.
(34.) Item de Ebdissche –– 18 mr.
(35.) Item Diderick Kafer –– 18 mr.
(36.) Item Euert Winter –– 9 mr.
(37.) Item Casper Tÿsenhủsensche –– 18 mr.
(38.) Item Lambrecht Kemerlinckshe –– 9 mr.
(39.) Item Hans Tippels Kindt –– 9 mr.
(40.) Item Hertwich Kordes –– 9 mr.
(41.) Item Hans Wachtmeÿsters Kindt –– 18 mr.
(42.) Item Diderick Korffmakersche –– 9 mr.
(43.) Item de Lủbessche frove –– 9 mr.
(44.) Item Otto Nÿroth –– 18 mr.
(45.) Item Christoffer Vxkủl — 9 mr.
(46.) Item Hermen Harder — 9 mr.
(47.) Item Libbert Schloÿer — 9 mr.
(48.) Item Wilhelm thor Brủggessche — 9. mr.
(49.) Item Eủerdt Rotgers — 9 mr.
(50.) Item Jesper Sassche vor de Klocken vnd vor de stede — 49 mr.
(51.) Item Jủrgen Tủrske sÿn Kindt vor de Klocken vnd vor de stede — 12 mr.
(52.) Item Valentin Organisten Kindt —
(53.) Item Jủrgen Tủrske vor de Klocken vnd vor de stede — 49 mr.
(54.) Item her Godtschalcksche —
(55.) Item Daủidt Winter — 9 mr.
(56.) Item Greger Schnider — 9 mr.
(57.) Item Hans Korffmakershe — 9 mr.
Summa 325 mr.
fol. 2v on tühi
fol. 3r
Vthgaủe tho der Kercken behoff Anno 1588
(58.) Erstlich vor wÿn van Adủent thom Adủent — 198 mr.
(59.) Item vor oblaten — 25 mr.
(60.) Item vor eÿn schlot tho dem schap dar de Kercken Kelck Jn steÿt — 9 mr.
(61.) Item dem Koster gegeủen darủor dath he eÿn halff Jahr des Dingesdages de Orgel getreden — 10 mr.
(62.)Item vor Was 18 marckpunt Jder marckpủndt 3½ mr. Js — 63 mr.
(63.) Item vor eÿn Lÿspunt was lichte tho maken — 7½ mr.
Summa 312 mr. 2 f.
fol. 3v
Deß helligen geistes Kerken rechnung von herrn Baltazar de pastorn anno 1588 auergeben
fol. 4r
Entfangk des Klockengeldes thom hilligen geÿste Anno 1590
(64.) Erstlich Gerdt Estermans sohn rest vor de Klocken vnd stede — 29 mr.
(65.) Item Lucia eÿne Krögersche — 29 mr.
(66.) Item der Lủciæ dochter — 29 mr.
(67.) Item Jủrgen Schmidtsche — 9 mr.
(68.) Item Hans Mủndes sÿne frow — 9 mr.
(69.) Item her Hinrich Wilbers — 9 mr.
(70.) Item her Erich Pose — 18 mr.
(71.) Item her Jochim Goldtberchs gast — 9 mr.
(72.) Item Eggert Scholmeÿster — frÿ
(73.) Item Hans van Rosen — 27 mr.
(74.) Item Willem Profos — 9 mr.
(75.) Item Hans Wachtmeÿster — 36 mr.
(76.) Item Euerdt Schroder — 9 mr.
(77.) Item Otto Vxkủl — 27 mr.
(78.) Item Hans Wachtmeÿsters Kindt — 18 mr.
(79.) Item des Apotekers maget — 29 mr.
(80.) Item Jochim Schriủerschen Kindt — 9 mr.
(81.) Item der Stolterfodtscher Jủngfer — 9 mr.
(82.) Item de Kloster Jủngfer — 9 mr.
(83.) Item Tonnis van der Lip — 9 mr.
(84.) Item Hans Gildeknecht — fry
(85.) Item Hans van Rosens kindt — 9 mr.
(86.) Item Victor Greủe — 9 mr.
(87.) Item Diderick van Schotens dochter — 9 mr.
(88.) Item Hans Tÿren Jủnge — 9 mr.
(89.) Item Hans Pủssars dochter — 9 mr.
(90.) Item der olden Apotekerschen magt — 29 mr.
(91.) Item Hans Pủssarsche — 9 mr.
(92.) Item Claủs Makeprangsche — 9 mr.
(93.) Item Hans Krÿte — 9 mr.
(94.) Item Spoltmans Kindt — 9 mr.
Summa lateris 442 mr.
fol. 4v
(95.) Item der olden Anneken dochter — 49 mr.
(96.) Item der Kercken vorehret — 100 mr.
(97.) Item des Hoffmeysters magt — 29 mr.
(98.) Item der Makeprangesschen dochter — 9 mr.
(99.) Item Matz Fischökers Wyff — 29 mr.
(100.) Item Harrack Steinwerckershe — 29 mr.
(101.) Item Euerdt Hersfeldt — 9 mr.
(102.) Item Eÿnes vorkopers Wÿff — 29 mr.
(103.) Item Jacob Haủewechter — frÿ
(104.) Item Bartelt van der Heÿdesche — 9 mr.
(105.) Item Jürgen Linten Kindt — 16 mr.
(106.) Item de Stampelsche — 9 mr.
(107.) Item de Hủntenbecksche — 9 mr.
(108.) Item Jacob Haủewechters Kinder — frÿ
(109.) Item Harrack Steinwercker — 49 mr.
(110.) Der Kercken vorehret — 100 mr.
(111.) Item Johannes Apotekers Kindt — 9 mr.
(112.) Item Diderick Hase — 9 mr.
(113.) Item Thomas Vorkoper — 29 mr.
(114.) Item Bartelt van der Heyde — 9 mr.
(115.) Item Rotgert thor Höge — 9 mr.
(116.) Item Jürgen Linten Kindt — 12 mr.
(117.) Item her Fredrickshen Kindt — frÿ
(118.) Item Jacob Knokenhoủwers dochter — 9 mr.
(119.) Item de Dasselsche — 9 mr.
(120.) Item her Jochims broder — frÿ
(121.) Item Hans Wÿgers Wÿff — 29 mr.
(122.) Item der Dasselschen maget — 29 mr.
(123.) Item Bartelt Welcksche — 29 mr.
(124.) Item Hans Sủÿrkensche — 9 mr.
(125.) Item Paul Zingelman — 9 mr.
(126.) Item Eÿne Kramersche — 29 mr.
(127.) Item Paul Dủủels Kindt — 29 mr.
(128.) Item Rembert Scharenberch — 18 mr.
Summa lateris 751 mr.
fol. 5r
(129.) Item der Bockbinderschen dochter — 9 mr.
(130.) Item de Wintersche — 9 mr.
(131.) Item Libbert Schlögersche — 9 mr.
(132.) Item de olde Dreÿersche — 9 mr.
(133.) Item Hans Nasschert — 9 mr.
(134.) Item Hinrich Dederincksche — 9 mr.
(135.) Item Mattis Hasselberch — 9 mr.
(136.) Item Thomas Scharenberch — 9 mr.
(137.) Item Peter Kosen Kindt — 12 mr.
(138.) Item de Kappelsche — 9 mr.
(139.) Item Hans thor Beke — 9 mr.
(140.) Item Wentzel Korsner — 49 mr.
(141.) Item Peter Hennepspinners Kindt — 18 mr.
(142.) Item Peter Kosen Kindt — 12 mr.
(143.) Item der Mormanschen dochter — 9 mr.
(144.) Item Michel Schwaben Kindt — 19 mr.
(145.) Item Claus Beckersche — 9 mr.
(146.) Item Eÿn student — freÿ
(147.) Item Jacob van Lủndensche — 9 mr.
(148.) Item Peter Kosen Kindt — 12 mr.
(149.) Item Michel Schwaben Kindt — 15 mr.
(150.) Item Michel Schwaben Kindt — 12 mr.
(151.) Item Michel Schwaben frow — 9 mr.
(152.) Item Tonnis Gildeknecht — frÿ
(153.) Item Peter Hennepspinnersche — 29 mr.
(154.) Item de Spechtsche — 9 mr.
(155.) Item Kủbbia Jủrgens Wÿff — 29 mr.
(156.) Item Spoltmans Kindt — 9 mr.
(157.) Item Hans Brachtsche — 9 mr.
(158.) Item Hans Fischoker — 29 mr.
(159.) Item Hinrich Spoltmansche — 9 mr.
(160.) Item Cordt Beủerman — 9 mr.
(161.) Item Reÿnoldt Sirx — 9 mr.
(162.) Item Michel Schwaben Kindt — 12 mr.
fol. 5v
(163.) Item de olde Apotekersche — 9 mr.
(164.) Item Wolmer Holthusche — 9 mr.
Summa 446 mr.
Vthgaủe
(165.) Erstlich vor Wÿn vam Adủent Beth ahn passchen — 89 mr.
(166.) Item van passchen beth ahn Michaelis — 130 mr.
(167.) Item van Michaelis beth ahn Wÿnachten — 40 mr.
(168.) Item vor ablaten — 26 mr.
(169.) Item noch vor ablaten — 6 mr.
(170.) Item vor den Kelck tho betern 4 mr.
(171.) Item dem Koster gegeủen vth beủel her Michel Klủtincks — 127 mr.
(172.) Item vor 1 Lÿspunt was 70 mr.
(173.) Item vor Lichte tho maken — 8 mr.
(174.) Noch affgekortet van wegen mÿner besoldinge so Eÿn Erbar Radt my thogesecht — 14 daler
(175.) Noch 50 gủde daler vor Eÿn halff Jar besoldinge vp Michaelis Anno 1590
Summa der vthgaủe 1652 mr.
fol. 6r
Entfangk des Klocken geldes thom hilligen geÿste Anno 1591
(176.) Erstlich Jesper Sassche — 49 mr.
(177.) Item Christoffer Schnÿder — 18 mr.
(178.) Item Baltzer Schepler — 9 mr.
(179.) Item Eÿne Narủissche frow — 9 mr.
(180.) Item her Diderick Korffmaker — 18 mr.
(181.) Item Hans Beckhủsen — 9 mr.
(182.) Item Paủl Dủủels frow — 29 mr.
(183.) Item Paủl Rủnckel — 9 mr.
(184.) Item Hans vam Halle — frÿ
(185.) Item Hermannus Soủenbủrger — frÿ
(186.) Item Casper Sinneke — 9 mr.
(187.) Item Mick de Timmerman — 49 mr.
(188.) Item her Mauritz Bredtholtsche — 9 mr.
(189.) Item Daniel Thonagel — 9 mr.
(190.) Item Tonnis Fischoker — 29 mr.
(191.) Item Rolandt Treÿdens dochter –– 18 mr.
(192.) Item Hinrich Barsche — 9 mr.
(193.) Item Hans Palsche — 9 mr.
(194.) Item Eÿn Schot — 9 mr.
(195.) Item Gerdt thor Molen — 9 mr.
(196.) Item der Apotekerschen maget — 29 mr.
(197.) Item Hans Storck — 9 mr.
(198.) Item Steffen Stalmeÿsters Kindt — 9 mr.
(199.) Item Spoltmans Kindt — 9 mr.
(200.) Item de Trippenmakersche — 9 mr.
(201.) Item Hertwich Cordesche — 9 mr.
(202.) Item her Berendt Winckelman — 9 mr.
(203.) Item Hans Formans Kindt — 12 mr.
(204.) Item Hans Bodings Kinder — 9 mr.
fol. 6v
(205.) Item Eyn student —
(206.) Item Hinrich Balbers frow — 49 mr.
(207.) Item Hertwich Kordes dochter — 9 mr.
(208.) Item Tomas Beủermansche — 9 mr.
(209.) Item Eÿnes Fischökers Kindt — 12 mr.
(210.) Item Kersten Wÿnschencksche — 9 mr.
(211.) Item de Helmansche — 9 mr.
(212.) Item Claủs Glasers frow — 9 mr.
(213.) Item Wagga Hannủs — 9 mr.
(214.) Item Keủtenbrủwers Kinder — 18 mr.
(215.) Item Kersten Wynschenck — 9 mr.
(216.) Item Wolmer Tủủesche — 9 mr.
(217.) Item Valentin Spelmans gesel — 9 mr.
(218.) Item Victor van der Lip — 9 mr.
(219.) Item Rủssenberchs Dochter — 9 mr.
(220.) Item Hans Schwedrich — 9 mr.
Summa 600 mr.
fol. 7r
Vthgaue Anno 1591
(221.) Erstlich den Kerls so den Schne van dem gewelfft geworpen 2 mr. tho beer
(222.) Item Paủl Wibbekinck vor Wÿn tho der Kercken behoff — 200 mr.
(223.) Item vor ablaten — 26 mr.
(224.) Item vor Klockerepen — 19 mr.
(225.) Item vor Was — 84 mr.
(226.) Item vor Schwÿnsflomen tho der Klocken behoff — 4 mr.
(227.) Item vor Lichte thomaken — 8 mr.
Summa 343 mr.[28]
fol. 7v
Des hilligen Geistes Kerken rechnung von dem Pastorn her Baltazar anno 1591 vbergeuen.
fol. 8r
Entfang des Klockengeldes thom hilligen geÿste Anno 1592
(228.) Erstlich Casper Keủtenbrủwer — 9 mr.
(229.) Item Claủs Glaser — 9 mr.
(230.) Item Casper Johansons frow — 9 mr.
(231.) Item Casper Johanson — 9 mr.
(232.) Item her Eủerdt Kampferbeck — 9 mr.
(233.) Item Hans Rosen frow — 9 mr.
(234.) Item Claủs Dủủe — 27 mr.
(235.) Item des Kannengeters frow — 49 mr.
(236.) Item Adam Kostersche —
(237.) Item Jacob Petsche — 49 mr.
(238.) Item de Schiltsche — 9 mr.
(239.) Item Mattis Witt — 9 mr.
(240.) Item Eyne Haủe Jủngfer — 9 mr.
(241.) Item Lorentz Techel — 9 mr.
(242.) Item de Bokebindersche — 9 mr.
(243.) Item Rades Timmermansche — 49 mr.
(244.) Item Thomas Eckschen maget — 29 mr.
(245.) Item de Frow Hastủersche — 9 mr.
(246.) Item Bartholomæus Orgelmaker — 9 mr.
(247.) Item Eÿn Kloster Jủngfer — 18 mr.
(248.) Item Simon van Teensche — 9 mr.
(249.) Item de Schwarthoủessche — 9 mr.
(250.) Item Matz Kedenmakers Kindt — 12 mr.
(251.) Item Euerdt Arendes — 9 mr.
(252.) Item Berendt Dủủe — 27 mr.
(253.) Item Eÿn Kloster Jủngfer — 9 mr.
(254.) Item Detleff Bekeman — 9 mr.
(255.) Item Hertwich Zandersche — 49 mr.
(256.) Item Fredrich Schlegelsche — 9 mr.
(257.) Item Hans Tippels Jủnge — 9 mr.
(258.) Item Henselin balbers kindt — 12 mr.
fol. 8v
(259.) Item Tÿl Kort — 9 mr.
(260.) Item Seủerÿn Korsners Kindt — 12 mr.
(261.) Item Eủerdt Rothgerschen dochter — 9 mr.
(262.) Item Hinrich Landingsche — 9 mr.
(263.) Item Hinrich Bahr — 9 mr.
Summa 549 mr.
fol. 9r
Vthgaue
(264.) Erstlich vor eÿn Iser schủffel tho der Kercken behoff — 5 mr.
(265.) Item vor Wÿn 235 mr.
(266.) Item vor ablaten — 25 mr.
(267.) Item vor Eÿn Lÿspunt Was 80 mr.
(268.) Item vor Lichte tho maken 10 mr.
(269.) Item dem Koster ein par scho 9 mr. dath he van wegen der orgel gelopen vnd ethwas besturet hefft
Summa 364 mr.
fol. 9v
Des Hilligen geistes kercken rechnung von dem Pastor hern Baltazar Anno 1592 auergefen.
fol. 10 r
Entfangk des Klockengeldes thom hilligen geÿste Anno 1593
(270.) Erstlich Arendt Metestaken sÿne frow — 27 mr.
(271.) Item Eủerdt Rotgerschen dochter — 9 mr.
(272.) Item de Spengelsche — 9 mr.
(273.) Item Claủs Makeprang — 9 mr.
(274.) Item Matz Fischöker — 29 mr.
(275.) Item Andres Lủhr — 9 mr.
(276.) Item Steffen Stalmeÿster — 9 mr.
(277.) Item Eÿne olde frow vam Adel — 9 mr.
(278.) Item Eÿner der gerichtet Wardt — 29 mr.
(279.) Item Laủrentz Techel — 9 mr.
(280.) Item Claủs Dủủe — 9 mr.
(281.) Item Gerdt Recke — 9 mr.
(282.) Item de olde Wardissche — 49 mr.
(283.) Item de Spÿkernagelsche — 9 mr.
(284.) Item Victor Rủte — 27 mr.
(285.) Item Hans Wrangel — 18 mr.
(286.) Item Bendicts Beckhủsen kindt — 9 mr.
(287.) Item de olde Loffsche — 9 mr.
(288.) Item de Carÿnsche — 9 mr.
(289.) Item Eÿnes Fischökers kindt — 12 mr.
(290.) Item Jan Kitzsche — 9 mr.
(291.) Item Claủs Korffmakers kindt — 9 mr.
(292.) Item des schwart werủers Kinder — 24 mr.
(293.) Item des Jủngfer scholmeÿsters kindt —
(294.) Item Hans Tÿren Kindt — 9 mr.
(295.) Item de olde Schinckelsche — 9 mr.
fol. 10v
(296.) Item Gerdt Wyn schencken Kindt — 9 mr.
(297.) Item Lủloff van Tullisel sÿn sohn — 29 mr.
(298.) Item Michel Paulsons frow — 9 mr.
(299.) Item Tomas van Nihat — 49 mr.
(300.) Item Roleff Stủr — 9 mr.
(301.) Item Schweder Hodtfiltersche — 9 mr.
(302.) Item Vite Schnidtkersche — 29 mr.
(303.) Item Liborius Mollersche — 9 mr.
(304.) Item de olde Lohnsche — 9 mr.
(305.) Item Zander Schnider — 9 mr.
(306.) Item Eÿnes Vorkopers Wÿff — 49 mr.
(307.) Item des Kosters Kindt —
(308.) Item Hermen Loủelinck — 9 mr.
(309.) Item Gerdt Weger —
(310.) Item Euerdt Kramer — 9 mr.
(311.) Item Hans Knipersche — 9 mr.
Summa 614 mr.[29]
fol. 11r
Vthgaue
(312.) Erstlich vor Eÿne schale vp der Krone tho betern 6 ferdinck
(313.) Item vor 1 tonne dủnbeer darin de kercken kronen genettet worden — 6 ferdinck
(314.) Item vor de dreÿ kronen in der kercken tho schủren — 32 mr.
(315.) Item dem Nÿen Koster tho gots penninck — 8 mr.
(316.) Item vor Wÿn Paul Wibbekinck 14 stop — 84 mr.
(317.) Noch vor 1 stop — 6 mr.
(318.) Noch her Hermen Timmerman gegeuen vor Wÿn tho der Kercken behoff 220 mr. vor 44 stope
(319.) Noch 45 mr. vor ablaten
(320.) Noch vor 1 Lyspunt Was 80 mr.
(321.) Noch vor Was lichte thomaken 11 mr.
Summa 489 mr.[30]
fol. 11v
Des hilligen Geistes Kercken rechnung von herrn Baltazar den Pastorn Anno 1593 auergefen.
fol. 12r
Entfangk des Klocken geldes thom hilligen geẏste Anno 1594
(322.) Erstlich Eÿn bosman so mith Willem thor Brủgge ersteken wordt — 12 mr.
(323.) Item Euerdt Meex — 27 mr.
(324.) Item Hans Tÿr — 9 mr.
(325.) Item Michel Schwaben Kindt — 12 mr.
(326.) Item Jochim Kock — 9 mr.
(327.) Item her Jochim pastor —
(328.) Item Berendt Becker — 9 mr.
(329.) Item Hans Keÿser — 29 mr.
(330.) Item Reynoldt Weÿderlinck —
(331.) Item Daủidt thor Harsche — 9 mr.
(332.) Item des Doctors Kindt — 9 mr.
(333.) Item Otto Mandagessche — 9 mr.
(334.) Item Cordt Wibbekinck — 9 mr.
(335.) Item Peter Wachtmeyster —
(336.) Item Hinrich Korsners Kindt — 12 mr.
(337.) Item Eÿn Kindt vth Spikernagels hủse — 12 mr.
(338.) Item Jost thor Hakesche — 9 mr.
(339.) Item Bartelt Bade — 9 mr.
Summa 185 mr.[31]
fol. 13r
Vthgaủe Anno 1594
(340.) Erstlich vor Schwynsflomen thom Seÿer — 4 mr.
(341.) Noch vor Wÿn tho der Kercken behoff Paủl Wibbekinck gegeuen vor acht vnd twintichste halff stop — 165 mr.
(342.) Noch vor ½ stop 3 mr.
(343.) Noch vor oblaten 43 mr.
(344.) Noch vor 1 lyspunt was 80 mr.
Summa 295 mr.
(345.) Van her Hermen Timmerman wÿn tho der Kercken behoff gehalet 25 stope tho borge de betalinge mach he vam Radthuse forderen.
fol. 13v
Des hilligen Geistes Kerken rechnung von dem pastorn her Baltazar vbergeben, Anno 1594.
Vf disse rekenshop Pastor ausgelegt 15 mr. vnd blift schuldig herrn Hermen Timmerman an von wegen …. – 100 mr.
De laste Heÿlig geste rechnủng dÿth von 1594.
Jüri Kivimäe (1947), PhD, ajaloolane, jkivimae@chass.utoronto.ca
[1] P. Johansen. Kronist Balthasar Rüssowi päritolu ja miljöö. – Tulimuld 1964, nr. 4, lk. 252–260.
[2] K. Kaplinski. Veel Balthasar Russowi päritolust. – Keel ja Kirjandus 1988, nr. 2, lk. 74–82; E. Öpik. Ajalootunnetuse kahest tasandist ja Balthasar Russowi kohast Eesti kultuuriloos. – Keel ja Kirjandus 1988, nr. 3, lk. 149–159; J. Kross. Paul Johanseni (ja iseenese) päästmiskatseks ühe ülirange ajaloolasmuusa käest. – Keel ja Kirjandus 1988, nr. 5, lk. 276–283; J. Kross. Balthasar Russowi (ja iseenese) päästmiskatseks teise ülirange ajaloolasmuusa käest. – Keel ja Kirjandus 1988, nr. 7, lk. 412–422; nr. 8, lk. 466–476.
[3] P. Johansen. Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte; Bd. 14). Köln, Weimar, Wien: Böhlau, 1996.
[4] S. Vahtre. Meie vanema historiograafia uurimisseisust ja ülesannetest. – Ajalooline Ajakiri 2001, nr. 3 (114), lk. 22.
[5] C. Russwurm. Nachrichten über Balthasar Russow. – Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands 2 (1874–1881), lk. 431–460; Th. Schiemann. Neues über Balthasar Russow. – Nordische Rundschau 5 (1886), lk. 30–40; O. Freymuth. Zur Biographie Balthasar Russows. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1921 (1922), lk. 89–128.
[6] P. Johansen. Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber, lk. 108.
[7] T. Kala. Kirikuelu ümberkorraldamine Tallinnas 1520. aastatel ning selle majanduslikud ja sotsiaalsed tagamaad. – Tuna 2007, nr. 3, lk. 10–26.
[8] T. Kala. Ludeke Karwel, kogudusevaimulik. – T. Kala, J. Kreem, A. Mänd. Kümme keskaegset tallinlast. Tallinn: Varrak, 2006, lk. 157.
[9] T. Kala. Ludeke Karwel, kogudusevaimulik, lk. 157–158; vt. ka K.-R. Hahn. Revaler Testamente im 15. und 16. Jahrhundert. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission. Bd. 19). Berlin: Lit Verlag, 2015, lk. 246–247.
[10] Vt. neist lähemalt: L. Aarma. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885. Tallinn, 2007, lk. 100, 234.
[11] Tallinna Linnaarhiiv (edaspidi lüh. TLA), f. 31, n. 1, s. 13, l. 9.
[12] TLA, f. 236, n. 1, s. 120 (Revalensia. Tom. VI), l. 21v.
[13] O. Freymuth. Zur Biographie Balthasar Russows, lk. 98.
[14] O. Freymuth. Zur Biographie Balthasar Russows, lk. 96, 98; P. Johansen. Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber, lk. 107.
[15] TLA, f. 230, n. 1, s. B.l. 11, fol. 1–13.
[16] G. v. Hansen, E. Pabst. Regesten der im Jahre 1875 im Rathhause zu Reval wieder aufgefundenen Documente. – Beiträge zur Kunde Ehstlands 1876, Bd. II, H. 2, lk. 272, nr. 312.
[17] Thomæ Hiärn’s Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte. Hrsg. von C. E. Napiersky. – Monumenta Livoniae antiquae. I. Bd. Riga, Dorpat, Leipzig: Verlag von Eduard Frantzen’s Buchhandlung, 1835, lk. 372.
[18] TLA, f. 230, n. 1, s. A.b. 24, lk. 278–281.
[19] O. Freymuth. Zur Biographie Balthasar Russows, lk. 107.
[20] Vt. ka M. Seppel. 1603. aasta katk Tallinnas Georg Mülleri tuluraamatu põhjal. – Tuna 2017. nr. 3, lk. 41.
[21] Hans Wachtmeister suri 3. mail ja maeti 8. mail 1590. Juba 1588. aastal maksti esimese lapse eest (41.) kellaraha 18 marka.
[22] Vt. nt. P. Johansen (†), H. von zur Mühlen. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. (Osteuropa in Vergangenheit und Gegenwart, Bd. 15). Köln, Wien: Böhlau, 1973, lk. 144–147.
[23] M. Seppel. 1603. aasta katk Tallinnas Georg Mülleri tuluraamatu põhjal, lk. 31–32.
[24] Vt. ka M. Kurisoo. Ars moriendi – suremise kunst. Näituse kataloog. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum, 2013, lk. 30.
[25] M. Seppel. 1603. aasta katk Tallinnas Georg Mülleri tuluraamatu põhjal, lk. 38.
[26] Russow on siiski maksnud 1582. aasta 30. novembril raele matmiste eest laekunud 204 marka. – TLA, f. 230, n. 1, fol. 274r. Teiste aastate kohta sellised kanded rae arveraamatus puuduvad.
[27] Siin publitseeritud arvete sissekanded on edasise kasutamise huvides numereeritud, mis aga algallikas puudub. Sissekanded on jäetud tõlkimata ja Russowi kirjaviis muutmata. Lühendatud sõnad on avatud (välja arvatud marga lühend mr.) ja lisatud tähed on kursiivis.
[28] Siin maha kriipsutatud – Rest 347 mr.
[29] Summa 592 mr. on maha kriipsutatud.
[30] Järgnevalt maha kriipsutatud – Van her Hermen Timmerman Wyn tho der Kercken behoff gehalet.
[31] Järgnev fol. 12v on tühi.