Rahvusarhiiv tähistas 4. novembril 2021 saja aasta möödumist arhiivinõukogu esmakohtumisest näituse avamisega Eesti arhiivinduse rajajale ja Tartu Ülikooli ajalooprofessorile Arno Rafael Cederbergile kuulunud esemetest ja dokumentidest.

Noore Eesti Vabariigi emakeelsele ülikoolile aitasid hoogu anda mitmed Soome teadlased, nende seas 1919. aasta sügisel Tartu Ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professoriks valitud Arno Rafael Cederberg (1885–1948). Tema südameasjaks sai Eesti arhiivinduse korraldamine. Cederberg teatas juba Tartusse saabumisel, kuidas arhiivindust tuleb hakata üles ehitama: „Eestlaste tingimata kohus on hoolt kanda, et saadaks riigiarhiiv ja sellele sobiv, ajakohane asupaik ja seda peab sedamaid tehtama! Ilma riigiarhiivita ei või ükski haritud rahvas toime saada.“

A. R. Cederberg juhtis 1920. aasta 3. märtsil kokku tulnud arhiivikomisjoni ja 1921. aasta 4. novembril esimest korda kogunenud arhiivinõukogu. Mõlema ühenduse eestvõtmisel pandi alus riigiarhiivile Tallinnas ja riigi keskarhiivile Tartus, viimasest sai seejuures uurimiskeskus teadlastele ja tudengitele, mille eest seisis professor Cederberg eriti innukalt. Õppejõutöö ja arhiivinduse korraldamise kõrval osales A. R. Cederberg oma Tartu-aastail Õpetatud Eesti Seltsi ajalootoimkonna taaskäivitamises, oli Akadeemilise Ajalooseltsi juhatuse esimene esimees (asutas muu hulgas Ajaloolise Ajakirja) ja Eesti Kirjanduse Seltsi esimees. Samal ajal jätkas ta uurimistööd ning tutvustas entusiastlikult arhiivileide populaarteaduslikes artiklites Eesti, Soome ja Rootsi ajalehtede veergudel.

Riigiarhivaar Priit Pirsko on professor Cederbergi rolli mõtestanud järgmiselt: „Kahtluseta saab väita, et ilma Arno Rafael Cederbergita ei oleks sündinud Eesti professionaalset arhiivindust. Tema roll Eesti arhivaaride ja ajaloolaste edumeelse põlvkonna väljakoolitamisel noore vabariigi algusaastail on hindamatu tähendusega. Sajandi eest loodud süsteem on praegugi aluseks meie kirjaliku pärandi kogumisele, säilitamisele ja kasutusse toomisele.“

Arno Rafael Cederbergi tütretütar, Lundi ülikooli museoloogiaprofessor Solfrid Söderlind on Rahvusarhiivile annetanud rea dokumente ja esemeid oma vanaisa pärandist. Rahvusarhiivi peahoones Tartus avatud püsiväljapanekul saab näha A. R. Cederbergi doktorisilindri, Helsingi ülikooli magistri- ja doktoridiplomi ning Uppsala ülikooli audoktoridiplomi koopiat (originaale eksponeeriti üksnes näituse kahel avapäeval). Lisaks hõlmab väljapanek fotosid ja dokumente professor Cederbergi Tartu Ülikoolis töötamise päevilt, sh. üliõpilaste palvekirja 1927. aastast Cederbergi jätkamise kohta õppejõuna ning tema kahe mahuka isikutoimiku virtuaalse sirvimise võimalust spetsiaalselt näituse tarvis püstitatud ekraanilt. Üleandja vahendusel jõudsid 4. novembril Rahvusarhiivi ka professor Cederbergile 1932. aastal antud Kotkaristi III klassi teenetemärk ning magistri- ja audoktoridiplomiga kaasnenud loorberipärjad. Näituse koostas arhivaar Liina Lõhmus ja kujundas Tiina Viirelaid, eksponeerimist korraldas säilitusosakonna juhataja Ruth Tiidor ning tehnilise lahenduse teostas firma Pult. Näitus on jälgitav eesti ja inglise keeles.

Rahvusarhiiv tänab A. R. Cederbergi tütretütart Solfrid Söderlindi ja tütrepoega Gustaf Söderlindi unikaalsete annetuste ja suurepärase koostöö eest. Ühtaegu oleme siiralt tänulikud professor Solfrid Söderlindile viiruselevi ajal Tartusse reisimast ning iseäranis rõõmsad südamliku ettekande üle professor Cederbergi isiklikust elust ja kontaktidest 1920. aastate ülikoolilinna akadeemilises miljöös.

Birgit Kibal (1976), ajaloolane, Rahvusarhiivi avalike ja välissuhete juht, Rahvusarhiiv, Nooruse 3, Tartu 50411, birgit.kibal@ra.ee