1924. aasta 1. detsembril toimunud kommunistide riigipöördekatsest möödub tänavu sada aastat. Detsembrimässu käsitlevad selles ajakirjanumbris pikemalt Reigo Rosenthal ja Ago Pajur, kelle artiklite juures ilmub illustratsioonidena fotosid riigipöörajaist ja nende kasutatud relvadest. Mõistagi on fotode valik kõnealuse teema kohta väike ning siinses rubriigis võetakse luubi alla eelkõige selle sündmuse tagajärjed: matused, hilisemad mälestusüritused ning hukkunutele püstitatud monumendid.

Kommunistide käe läbi hukkus riigipöördekatse käigus vähemalt 21 inimest, kelle seas oli nii tsiviilisikuid kui ka valitsusjõudude esindajaid. Balti jaama ees langes mässajate kuulist ka toonane teedeminister Karl Kark ning haavata sai jaama tagasivallutamist juhtinud kolonelleitnant Hermann Rossländer, kes suri saadud vigastustesse päev hiljem. Matusetalitus hukkunuile toimus Kaarli kirikus 4. detsembril 1924.

Detsembrimässule pühendatud mälestusmärkidest tuntuim on Amandus Adamsoni loodud ausammas neljale hukkunud Tondi sõjakooli kadetile, mis püstitati Tondi kasarmute juurde 1928. aastal. 1941. aastal hävitasid selle Nõukogude okupatsioonivõimud. Skulptuur taastati (autor Jaak Soans) ja avati uuesti 2009. aastal.

Sovetivõimu püstitatud mälestussammas riigipöörajaile avati 1974. aastal (autorid Matti Varik ja Allan Murdmaa). Rahvasuus sai monument peagi tuntuks ainulaadse mälestusmärgina, kus on kujutatud „kõiki mässust osavõtjaid“ – hoolimata nõukogude propagandast teati, et „1. detsembri ülestõusuks“ tituleeritud mäss oli vaid väheste kommunistide ettevõtmine, millega rahvas kaasa ei läinud.